Tänud, Ave-Ly, Harle ja Irina :D..paistab et ma unustasin jälle täita oma blogikest...mis teha - aeg jookseb siin teisiti :P ja interneti tähtsus suuresti mu elus kahanend
Peale hostelit viis elu mind St Kildasse tagasi..nimelt sain Marili voodi kuniks ta 2 nädalat vedeles Tai päikese all. Enne seda siis käisin 3 päeva väljas järjest. Esimesel päeval sain kokku eestlastega, teisel päeval me Mariliga tähistasime Iseseisvuspäeva (juues taro smoothit ja kuulates tänavamuusikut ning külastades Spice Marketit). 3nda päeva veetsin rannas 38kraadist päikest nautides. Õhtul kohtasime jälle teisi eestlasi jalõpetasime jälle Mariliga Spice Marketis :D. Pühapäeva veetsin Victoria Marketi busy elu nautides ja Talvile kinki šhopates :P ning lõpetuseks viisin oma suure koti St Kildasse, et ei peaks sellega tööle vudima.
St Kilda aeg oli suhteliselt igav. Tööle 1,5tundi sõitu, siis tööl, siis koju 1,5 tundi. Teha polnud suurt midagi peale magamise ja söömise vabalajal ning lõhverdasin korteri omanikuga.Tegu siis miski 66a. mehega, kes pidevalt rääkis Sandrast ehk  Prantsuse plikast, kes on 22 ja ei saa oma eluga hakkama (sellega oli miski terve saaga- elas meie vastas toas). Randa ei saanud kordagi, sest ilmad olid suhteliselt külmad ja vihm tihe kaaslane. Seetõttu sain ka töölt tihti varem koju. Tegin ka lisaotsa pühapäeviti - nimelt käisin ja koristasin ühe juudi maja, kellel usu pärast oli kolm kraanikaussi: piima, liha ja neutraalne ala. Tal palju lapsi ja need suht lohakad ja nuh ütleme et laisad :D
Teisel nädalal kolis sisse Amy, kes pärit Koreast. Teisel päeval oli juba temagi Phili pläkutamistest väsind  ja kolis sandraga samasse tuppa, et mehest vähekenegi puhkust saada. Nii siis läheneski aeg, mil Marili tagasi tuli ja mul jälle aeg hostelisse minna. Sain seekord plikade toa, mis oli suht ok ja igav. Vihma pärast sain varem koju ja nii suundusin poodi omale seljakotti ostma - ei saanud enam selleta hakkama. Teisipäev oli mul vaba ja sain lõpuks minna mägedesse matkama. Oh kuidas ma mägesid armastan - 45minutit puhast mäkketõusu :D fantast tunne. Nii et matkasin oma 10km ja seejärel sain Mariliga kokku, kes pajatas oma Tai seiklustest :D
Reedel jätsin oma töökaaslastega hüsvasti ja laupäeva veetsin suuresti magades ja raamatut lugedes :D Reede ja laupäev käisime Mariliga ka jälle oma kaks lemmikuks saanud klubi läbi, et nö. hüvasti jätta, sest oleme otsustand Brissi jalga lasta või vähemalt sel hetkel olime nii plaanind. Pühapäeval läksin siis veel kord juudi maja koristama ja seejärel suundusime rongi poole, et minna oma campi mägedesse. 
Oh ma juba igatsen seda kohta taga. Peale meie oli veel üks vabatahtlik Betty, kes oli 69a. Algul ei old me tast just vaimustuses, sest ta pidevalt lõhverdas ja muudkui kordas oma lugusid, kuid lõpuks me harjusime ja ta tegelikult tore naine. Kui tal vägagi raske elu, nimelt tal mees suhteliselt haige ja nagu selgub, siis tolle elupäevi ei ole enam väga kauaks. Betty ise põdend rinnavähki ja old südameprobleemid. Nii et elu ei ole kerge, kuid ta sellele vaatamata suht kange ja rõõmsameelne :D
Süüa saime 3korda päevas...nii et meie graafik - ärkasime kell 8, 8.30 sõime hommikust, 9sast töö, 11 teepaus, 11.30 töö, 13.00 lõuna, 16.30 tööpäeva lõpp, dušš, 17.00 osadel päevadel palvetamine-mediteerimine ja 18.30 õhtusöök ning siis vabaaeg, mille veetsime enamasti sealseid budismi-teemalisi raamatuid lugedes. Saime taimetoitu, sest nende usk keelab elusolendite tapmise, isegi tüütute sääskede (kes meid öösel piinasid :D). Palvused olid huvitavad - enamus sellest oli laulmine Buddha auks ning 15minutit oli mediteerimine. Käisime ka nendes loengutes, kus õpetati meid mediteerima, nii et arvan, et hakkan seda ka edaspidi tegema :D aga budistiks ei ole veel valmis hakkama. Vähemalt mitte Kadampa omaks, minu usulised otsingud veel jätkuvad, kuigi nende pidevast endas olevast happy-oleku otsimisest saan täiesti aru :D
Neljapäeval tegime ka 3tunnise matka ümberkaudses alas, nii et igati mõnus. Laupäeval toimus suurem kursus, kus me siis vaheaegadel aitasime potte pesta ja nõusid kuivatada ja laudu üles sättida. Kursusest võtsime igati osa ja õhtul oli veel suurem palvus, kus ühele nö. pühakule (Tsog miski) toitu ophverdati, mille me siis lõpuks saime ära süüa: šhokolaad, krõpsud, puuviljad, küpsised, mahl jm. Nii et laupäev paras sööming. Ja teate mis: lihast ei tundnud ma kordagi puudust :P, kuid ei usu et ma hakkan 100% taimetoitlaseks. Pühapäeva hommikul oli siis pakkimise päev ja hommikul oli ka otsus, et me lähme Byron Bay'sse järgmiseks, nii et õhtul ostsime oma rongipiletid ja juba suure põnevusega ootan meie 34tunnist trippi, kusjuures meil on oma 7 tundi aega ka Sydneys ringi vaadata :D
Hetkel olen ma siis tagasi Elizabethi hostelis ja loen ja laisklen valmistudes uuteks seiklusteks :D

Tänu Ave-Lyle avastasin, et ma pole blogi ammu täitnud.
Nii siis..Karl kestis täpselt 5 päeva kuni kutt lasi linnast jalga ja rohkem enam pole ühendust ataga old. Ise eest oli elu lahe. Ma hommikul tööle ja õhtal koju: kutt tegi mulle süüa ja ma siis elasin seal tasuta. Muudkui töötasin kõik need päevad, nii et olin kuskil 8 päeva järjest oma car washis ja hiljem käed surnud lausa. 7ndal päeval oli meil jube torm ja pooled katused kukkusid kokku ja asjad lendasid - nii et äri läks varakult kinni sellel päeval. 
Peale Karli elu siis kõllasin Elizabethile, kuid nagu selgus, sisi ta oli läind kuskile perega puhkama nädalaks ja nii jäi see värk ära. Nii siis tagasi Elizabethi hostelisse. Tuba kuhu seekord sattusin oli nati nõmedam ja samas pold kah. Elada saab seal 10 inimest. Kahjuks oli üheks selliseks tüübiks üks itaallane, kes nagu eriliselt nõme. Ta sõna otseses mõttes muudkui krooksus, puuksus ja rögises. Isend kogu oma jõleduses. Tal oli vist miski õnnetus old, hmmm khmmm oma meheauga khmmkkk. Nii et ta passis seal päevad läbi ja muudkui jõletses. Nüüdseks on ta läind.
Rahvas üldiselt ikak vahetub. Palju hiinlasi vahepeal ja ka hetkel leidub mõni. Ühel ööl aga oli mul nii et oh issand mis toimub. Järsku käis käva fuck, fuck üle koridori ja selline kisa nagu oleks hullumaja patsient lastud lahti. Järgnesid mütsatused ja avastasin hommikul rusika tekitatud kahju seinast. Mingi Auss oli hulluks läind, selgus, et see kutt seal ka enen märatsend.
Väljaski käidud Marili ja Annikaga. Nii et pidu ikka peo järel. Sain ka kuulsas Crowni klubi lõpuks näha. Suur küll, aga mitte midagi väga erilist. Ja mis värk see on - kõikides klubides shorty'd india tüübid muudkui löövad külge ja ei ei paista nende sõnavarasse kuuluvat. See laupäev käisime ka Spice Marketis ja vot sest kohast olen vaimustuses. See oli nii täis ja nii palju inimesi, aga see sisustus. Oeh selline India ja oriendi segu hubase valgustuse ja linnupuuridega. Lihtsalt fantast atmosfäär. Paistab et see nädal ootab mind ees kohe mitme päevane pidutsemine - uskumatu, et ma olen suutnud suht pidutseda miinimum raha ees :D oh mis ihnuskoi.Vahepeal old eriline ehk veel St Kilda festival. Toimus oma nädal ja see oli nii jura. Nati muusikat lasti ja toite pakuti, kuid suht kallis ja tundmatud muusikud.
Tööl iseenesest fantast. Nüüd juures veel päkker Inglismaalt, 18 aastane Sam. Hetkel lahe seltskond ja nalja saab nabani :D nii et lausa kahju lahkuda. Vahepeal oli meil ka tüüp nimega Rob, kes autosid pesnud ja poleerind jne 20 aastat. Sain nii tema kui Anuj käest kiita. Oeh, ma elu parim autopesija. Vihjati, et kui ma tahaks Aussi jääda, sisi oleks isegi nõus sponsorviisatama mind. Aga kujutaksite te ette, et ma jääks Aussi ja peseks mitu aastat autosid. Rikkak see töö ei tee ja suht koonerdama peaks kuigi palk parem kui Eesti õpetajal - elu Aussis kallis siiski. Aga nuh mainiti kohe, et kui ring toob tagasi Melbsi, siis töö ootab mind, mis hea, sest nii tagatis olemas xD ja Anuj parim boss :D tegelt kah - asjalik ja hoolib töötajatest :D
Nii et see vist enamvähem kõik. Vahepeal trippind ka ringi nati: käind teistes linnades rannas, matkamas. Igal juhul avastasin, et tänu car washi lihastele olen väga hea ujuja kohe ja nuh paar kilogi alla võtt sellise tempoga :D
Ahjaaa....koppar saadab aegajalt ikka sõnumeid, on ikka jobu....

Oeh, vahepealne elu olnud väga päkkerile kohane. Kolisime siis Noraga Melbsi tagasi ja läksime Discovery hostelisse. Ainsad vabad ruumid olid neil katusel, kuhu olid viidud korralikud suured telgid, mis sisaldasid 14 voodikohta (narid). See kogemus oli mu meelest fantast: vaatamata asjaolule, et ühel ööl oli kraade ainult 13 ringis ja ikka väga külm oli. Väidetavalt selle suve ja aastate külmeim öö üldse. Samal ajal otsisime tööd Flemingtoni tallides. Norale nimelt oli lubatud töö ja ma ka mõtsin õnne kasutada. Kolme päevane trampimine ei andnud miskit tulemust, kuid pisku tripp Caulfieldi võidusõidu keskusesse andis lootust. Samal ajal leidsime ka Gumtree vahendusel omale elamise politseiniku juures. Tal olid viimased 2 eksamit tegemata, kuid juba töötas sellel alal. Väidetavalt oli Jon olnud enne kokk ja elanud Inglismaal. Ööbida saime seal nädala, mis oli ju tore, kuid poleks kunagi arvand, et sellest hiljem sekeldused tulevad. Nimelt oli ta meiega suheldes alati norm, kuid tema sms'id olid suht pervertsed lõpuks. Nii et isegi nädal hiljem saame mõlemad Noraga igasugu ettepanekuid ja tüüp ei paista aru saavat, et me pole tast huvitatud ja ta kriipi on.
Nora sai Caulfieldis töö, kuid rahasumma oli väga pisike Aussi kohta. Mullegi lubati kohta, aga tüüp, kelle koha pidin saama, ilmus järsku välja. Nora otsis Flemingtonis tööd edasi, sest sel juhul oleks ma tema hetke töö saanud endale ja ta ise samuti paremale palgale. Viimasel hetkel öeldi, et ma ikkagi ei saa seda Caulfieldi tööd. Käisin ka proovimas miskit heategevuse jaoks raha kogumist, kuid see oli jama. Palka saad aind siis kui keegi reaalselt kinnitab, et hakkab igakuiselt tegema annetusi fondi jaoks. Läksin ka proovima Elthamisse (tund Melbsist) autopesu asja ja otsustasin alustuseks sinna jääda. Palk ei ole just Aussi mõistes suurim, kuid vähemalt midagi ja paistab et ka tööd saab teha normaalset.
Samal ajal otsisin uut elukohta, sest nädal Joni juures sai otsa. Katsetasin uuesti Gumtree kuulutust ja päevläbi sain selliseid vürtsikaid ettepanekuid, et ma olin lõpuks tige: minu tõsimeelsest kuulutusest oli saanud "tõenäoline voodisoojendaja". Lõpuks valisin selle, mis tundus kõige etem ja mis seda ikkagi ei olnud. Lõpetasin miski pervertse vanamehe juures vandele mõeldud sharehousis. Koht haises higi järgi, seal pold isegi diivanit ja ruumi põrandal. Miks ma läksin sinna? Sest oli juba hilja õhtu ja selle kuradi tennise pärast olid hostelid välja müüdud. Lisaks andis ka mu telefon otsad. Pidime Mariliga ja Elinaga Mari sünnapuhul välja minema ja olgem ausad MA OLEKS TAHTNUD LIHTSALT KOJU TAGASI, Eestisse tagasi. Juhtus nii, et sel õhtul sain veel igasuguseid sõnumeid. Öösel peolt koju jõudes läksin kohe Gumtreesse korterit otsima ja loomulikult keski ei vastand kunagi mulle...
Hommikul saabus aga mess tüübilt nimega Karl, kes päriselt pakkus võimalust, et ma koristan ja jalutan koertega ja siis saan tema juurde. Nii et hommikul lasin vanamehe juurest jalga ilma midagi tegemata. Arvestades mis ebameeldivusi ta mulle tekitas, oleks ta pidanud mulle peale maksma. Jalutasin siis suure kuumusega Crowni juurde Karli ootama. Saatsin talle sõnumi, kuid kuna mu telefon ikka katkes koguaeg, siis läks sõnum teele valele inimesele ja sealt saadud vastus andis kindla sihi: suunduda hostelite poole ja loota, et saan elamise. Seda ka tegin ja pidin bookima voodikoha 3 ööks. Kohe tundsin vajadust nutta selle üle kui jobud ja mõtetud Aussi mehed on.
Telefoni laadima pannes sain uue sõnumi Karlilt ja sel hetkel ka avastasin, et varasem pervertne sõnum oli hoopis teiselt numbrilt. Arvan, et sain oma 20 erinevat ettepanekut helistamise ja tekstide kaudu ning lisaks saatis ka Jon oma sõnumeid koguaeg. Kohtusin siis Karliga ja selgus, et ta töötab Lonely Planety heategevus osakonnas. Veetsime terve päeva Crownis pokkeri turniiri jälgides. Nimelt käis seal üks maailma esi 5 kuuluvatest turniiridest. Pokker tundub lausa huvitav. Leppisime kokku, et kolmapäevast ma tema juurde.
Saabus kolmapäev ja sõnumeid ei olnud kuni ta teatas, et läheb nüüd tööasjus Sidneysse. Hostelis polnud kah ruumi, nii et vahetasin hostelit ja esimest korda juhtus ime: minuga samas toas elavad kaks Eesti kutti, keda ma siiski harva näen. Nii ma siis käin tööl ja muudkui ootasin sõnumeid ja meile, et saaks muu elamise. Karl lubas esmaspäevast tema juurde minna, kuid nagu ikka kadus ta jälle ära.
Vahepeale jäid Aussi aastapäev. Veetsime selle Mariliga: vaatasime vanu autosid, kõrvetasime end päikse käes samal ajal Federationil tasuta filmi vaadates. Hiljem läksime tasuta kontserdile Sydney Music Bowlile, mis meenutab lauluväljakut. Ilutulestik oli lõpus võimas ja nii lähedal, et selle tahma sadas meile peale. Laupäeva veetsin peale tööd St Kildas ja muserdusin ja klaarisin arveid perverdist Joni'ga tekstimise teel. Õhtu lõpetasime kahe Aussi tüübiga, keda Mari kohtas paar nädalat varem Crowni ööklubis. Nuh juttu jätkus kauemaks....Pühapäeval läksime aga Chinatowni pidustustele: palju draakoneid tantsimeas. Käisime tasuta Hiina muuseumis ja tegime uue aasta ennustus, mis mulle lõppes suht halva ennustusega. Ma parem ei usu sellesse...
Lõpuks täna sain ka Karli kätte ja viskasin oma suure koti tema juurde. Maja vajab tõesti koristamist ja koerad on armsad ja sõbralikud. Väga vietnamlik sisustus :D Seekord on ka tagavara plaan. Kui Karl ikka osutub imelikuks või vaja taganeda, siis tööjuurest Elizabeth on nõus võtma enda juurde. Nii et Homsest elama Glen Waverley'sse ja 7 nädala pärast budismi kämpi :D

Nädala kokkuvõte....
Olin tõeliselt õnnelik, et lõpuks töö olemas. Kolisin esmaspäeval Marili ja Annika juurest ära ning korteri omanik ei küsinud isegi raha 5 päeva eest ning kaasa isegi "travel kiti". Eks ma olin nati pabinas kah, sest Paul ei vastand eriti kunagi oma telefonile ega sms'idele. Sain hoopis sms'i plikalt nimega Nora, et ta tuleb sama rongiga. Ma kohe õnnelik, et vähemalt pole üksi. Rongijaamas selgus tõsiasi, et Nora oli sakslane. Rongis kohtusime kohe ühe Colac'i kohalikuga, kes jahvatas 3 tundi meile farmindusest ja oma pere ajaloost. Oeh see oli väsitav, eriti kuna ta tõesti ei jäänud kordagi vait ning me ei saanud isegi Noraga suhelda seepärast. Paul oli aga helistanud Norale ja selgus, et Colacist pidime takso muretsema, sest ta ei saa järgi tulla, kuna auto paranduses. Meie õnneks viis see sama naine meid Warrioni ja tasuta.
Kohale jõudes selgus, et siin on veel üks tüdruk Sarah, kes opaaa jälle sakslane ja Noraga sama vana ehk 19. Nii et selline üleliigse tunne tekkis - nood kaks kohe klappisid ja nagu ikka puuduliku keeleoskuse tõttu libises jutt tihti saksa keelseks. Kui Paul saabus siis selgus, et homme me töötama ei pea ja nii me siis lihtsalt istusime ja vaatasime ümbrust ja lugesime raamatut jne. Mina avastasin, et mu arvuti oli samuti tuksi läinud ja ükskõik mida tegin, ei hakanud see tööle. Nii et total format ja kõik mu andmed ja info oligi kadunud. Samuti 3 nädala enamus fotodest - hea et neid Facebookigi mingil määral panin :D.
Õhtul tuli välja, et Paul oli esmaspäeval bossiga tülli läinud ja meil ei olegi tööd. Eks ta väidetavalt proovis meile uut leida, aga paar päeva hiljem selgus, et see oli tal suht tulutu. Nimelt pidid enamikud farmid 6 nädalaks lüpsmised peatama ja farme, mis seda ei tee, nagu tema bossi oma, on väga vähe. Helistasin ka Johannale, naine keda rongis kohtasime, kes väitis, et palju tööd ja tal kah tutvusi. Tema tutvused olid jamad, sest otsitakse jah töötajaid, aga mingit sorti professionaale. Neljapäeva hommikul oli minu imestus suur kui sisse astus Belgiast tüdruk Natalie. Vähemalt läks tema saabudes lõbusamaks ja sain oma arvutit täiendada muusika ja filmidega, mis kindlasti aasta jooksul kasuks tulevad :D. 
Selle ajaga otsis Paul ka Norale töö, sest nagu selgus, siis Nora juab 6ndast eluaastast ratsutanud ja saab tööd tallis Melbsi juures. Vaeseka jäi aga haigeks, nii et veel ei saanud alustadada,. Nimelt oli Paul aastaid võidusõidu hobuste treener ja palju tutvusi sellel alal. Aga mina ikka njetu ja Natalie samuti. Sarah pidi tuleval neljapäeval lahkuma, aga kuna boss võtab mingid farmeriks õppijad tööle, siis ei saa ma ka Sarah tööd endale. Nii siis tegingi otsuse, et ma Nataliega esmaspäeval minema. Ta viskas mu Noraga Melbsi ja ise jätkas teed Sydney suunas, kus tal sõber kelle juures olla kuni tööd leiab. Mina aga töötu ja elukohata. Linna saabudes läksime esimesse hostelisse, kus ka tasuta nett. Meie öömaja asub katusel telkides ja suurepärane vaade öisele linnale :P Eks ma hakkama mööda tööbüroid käima ja ka lootma, et Marili tuttavatel miskit pakkuda. 
Mida ma siis tegin kogu selle puhkenädala. Lugesin (2 raamatut läbi ja sain Natalielt uued), vaatasime plikadega filme, kokkasime. Lisaks käisin jalutamas ja olin algul madudest paranoias, aga nuh nüüd selleks üle saanud. Pigem pelgan ämblikke, sest neid siin palju ja suured. Kohale jõudes selgus, et me peame ka Noraga voodit jagama ja kahte tekki. Kolmandal ööl varastas ta mu teki kah ome haiguse pärast ja nii ma siis külmetasin ning järgmisel ööl otsisin magamiskoti ja paksemad riided ning magasin nagu tõeline päkker :P. Ümberkaudu veel suured soolajärved, kus sai siis pikalt jalutada ilma vett nägematagi, sest kuiv periood ju. Pühapäeval käisime ka Red Rock'i juures, mis on siis kõige viimasena pursanud vulkaan, toimus see umbes 4500 aastat tagasi. See päev aga hull tuul ja tõesti tundus nagu hakkaks kohe lendama ja Nataliel oli ka raskusi oma bussi teel hoidmisega.
Üleüldse on suht külm, 20-25 kraadi juures. Ühel ööl oli jube torm ja päeval väga tuuline ja tõeliselt külm seetõttu. Kuna maja kah selline räämas kergelt ning laseb üllatavalt palju tuult läbi igast paraost. Warrion oleks iseenesest lahe olnud. Käisime ka neljapäeval tööd tegemas (tutvumas): selgus, et see on tõeliselt kerge, õigemini oleks kerge. Ei tea mis kogemuste tagaajamine see pidevalt on: sa pead ikka tõeline idioot olema kui ei saa sellega hakkama :P.
Nüüd siis vaikselt otsin tööd...

Natuke siis vahpeal möödunud ajast. 
Otsisin siis Gumtree kaudu tööd. Kõik muudkui väidavad, et see nii lihtne, aga ei ole ta midagi. Agentuuri kaudu ehk jah, kuid alustuseks mõtsin ise otsija rollis olla ja siis alles nende poole pöörduda. Nii et peale mitmeid kandideerimisi ja avalduste täitmisi selgus, et lihtsaim on ikkagi ise panan kuulutus ja loota, et keski otsib abilist. Nuh sain jälle imelikke ettepanekuid kuni saabus kiri, et vaja abilist farmi. Lüpsijat ja nuh sellise tunnipalgaga miks mitte :D alustuseks kõlbab küll, nii et uus aasta algab uue tööga. 2sel siis ootab ees tripp Colac'isse, mis iseenesest tundub väga ilus koht olevat ning sealt saan sõidu farmi :P Loodan parimat...

Aga vahepeal kolisin siis ära sealt ebasõbralikust hostelist ja Marili ja Annika juurde suurde magamistuppa. Kohe naljakas siin. Tuba hea, aga omanik imelik - nii et oleme kõik need päevad teda vältinud ja täna küsisin otse, et palju maksma ka pean. Uskuge või ei, aga 3 küsimise peale targemaks ei saanud. Kui homme ütleb summa, siis maksan. Tutvusin ka vahepeal kohaliku tervishoiusüsteemiga. 70-85 on visiiditasu: ikka jube küll..

Igal juhul alates kolimisest olen teinud erinevaid tripikesi. Esimesel päeval läksin Williamstwn'i ja see tundus olevat armas linnake, mis oli rohkem mulle meeltmööda kui Melbs. Järgmisel päeval läksin Marili ja Annikaga Frankstoni. Oh kui soe oli ja nii ilus klaar sinine vesi. Tõesti meenutas Vahemere äärseid alasid.St Kilda rand on väga sopane selle kõrval. Frankstonis nägime ka liivakujusid, algas liivameistrite hooaeg ja seekordseks teemaks oli Toytopia. Kuna sissepääs oli kallis, siis vaatasime pigem eemalt künkalt.

Enne aastavahetuse algust võtsime rannas kõvasti päikest. Suvi on lõpuks siia jõudnud ja 30 kraadised ja üle selle ilmad on lõpuks siin. Käisin ka vana aasta sees esimest korda ujumas.Ilma veeta ei elaks seda küll üle. Homme ja ülehomme peaks veelgi kuumem tulema. Igal juhul võtsime koos teiste eestlastega uue aasta vastu piknikut pidades Alexandria aias, mis asus Yarra jõe juures kesklinnas. Ilutulestik oli nadi ja võin väita, et isegi Tallinna omad on hulga vägevamad. 

Teistega suheldes ilmnes, et ei ole kõik hoopiski õnnelikult alustanud. Leidus neid, kes on korjanud mangosid, kirsse või töötanud viinamarja istandustes. Üks seltsiline pidi minema meditsiinikatsetele pikemaks ajaks, kuna makstakse suur summa (4000 doltsi) voodis lamamise eest - söök ja videomängud jne. tasuta. Aga lasta manustada omale ravimeid raha eest kaks kuud ei tundu just targim otsus. Kas raha tõesti nii tähtis?

Igal juhul...pärast Uue Aasta karjumisi läksime päkkerite peole, kuigi meie algne plaan oli minna Crowni ööklubisse. Ja vot see oli hull koht. Nagu kilud karbis ja higihais ülepea - lasime kohe Annikaga jalga. Sõime kahekesi Crownis aasia toitu ja otsustasime, et järgi jäänud kahe tunni eest ei raatsi enam summat välja käia. Nii et me läksime koju ja 4st rõõmsalt voodi juures ja sättimas magama minekuks.

Oma viimase Melbsi päeva veetsin rannas. Vahepeal sõime jätsi ja vahepeal ujusin. Lained olid fantast...

Kuidas siis jõulud ka möödusid. Nuh mitte nii nagu igaüks meist klassikalisi jõule ettekujutaks. Siin peetakse olulisemaks 25ndat kuupäeva, kuigi minu meelest alati 24 olulisem old. 25-26 on lihtsalt söögipühad :D

24nda päeva saatsin mööda rannas päevitades ja sõin lõunaks Kalevi Finest šhoksi. Jõuluõhtusöök oli muiudgi üle kõige: spagetid tomatikastme ja kanasnitsliga ning magustoiduks arbuus. Kuna plikad (kanadalane, inglane ja ameerika-sakslane) mõtsid, et läheks välja, siis liitusin nendega. Alustasime meie oma saalist, kus jõime veini ja mängisime kanadapoistega kaarte. Täitsa lahe, kuid mängust nagu aru ma suurt ei saand, kuid selle mõte oli: joo kui kaart pööratakse, joo kui keegi näitab sulle ja kui ta valetab joob tema topelt. Seal panin tähele ka asjaolu, et kanada aktsent on igati naljakas. Meie toas oleval tüdrukul Alicial ei pane ma seda tähelegi ja ka teisel tüdrukul, kes varem oli, seda pole. Aga poistel on see täiesti arusaadav - pole kahtlustki kust pärit :D

Nii me siis suundusime randa peaole ja mida seal ei olnud oli pidu. Nii et lõpuks läksime ikkagi Barkley hotelli peole. See tuntud backpackerite pidutsemise koht. Nuh eks me tantsisime ja nägin ka Melbsi peopoolt. Muidu nagu pidu ikka ja lõbus oli, aga kahjuks põrandad õllest ligunevad ja libedad: meelespea endale, ÄRA MINE kontsadega, sest järgmine kord murrad jala. Ja sain veel kinnitust asjaolule, et issanda loomaaed on ikka kirju. See ehk ei ole küll interneti jutt, aga kamoon. WC järjekorras oli mingi tüdruk oma sõbrannadega. Plika oli suht lühike ja ikka väga ümmargune, kuid kandis erksat roosakas-punakat kleiti ja kõrgeid platvorme ning parajalt täis oli ka. Tal oli kangesti kiire, sest ta oli vist juba püksi teind, kuigi loodan, et see suur laik ta tagumikul oli millegi sisse istumisest. Nii ta siis tõmbas oma sabad üles ja läks kätepuhuri juurde ja siis nu kamoon....seal pool upakil olles hakkasid ta sõbrannad pilte tegema ja nii ta siis hakkas oma duck-face'i tegema ise oma tagumenti kuivatades ja upakil poose võttes....pole lihtsalt sõnu.

Igal juhul edasi läksin ma kolme inglasega teise klubisse, sest Barkley pidu lõppes kell 2 juba (mis klubi lõpetab kell 2 juba peo????). Inglise poisid olid vist parajalt täis, sest nad kutsusid takso, et sõita sõnaotseses mõttes nati edasi (see 5 minutine jalutuskäik läks maksma neile 4 dollarit). Klubi oli kinni, aga selle kõrval olev lahti. Nii et läksime sinna ja selle tunnikese jooksul lasti kõiki neid klubihitte mida ma siiralt vihkan. Kolme aeg lasime jalga ja peale 2 minutit jalutust juba kodus raiskamata ühtegi senti :D


25nda veetsin siis Marili ja Annikaga. Hullult sadas vihma ja isegi rahet tuli. Ja mitte mingid väiksed terad. Istusime alustuseks Fitzroy pargis ja jõime veini ja sõime mingit Aussi jõulukooki. Hiljem läksime aga Chinatowni juurde ja sõime oma Jõulu õhtusööki. Mul oli siis ramen, kuid Jaapnis saaduga ei saanud seda võrreldagi. See oli pigem lisanditega miso supp :/, aga täitsa söödav. Linna peal (kesklinnas) võis näha ainult hiinlasi, indiakaid ja jaapanlasi. Linn oli lausa uskumatult tühi nii et päris hea oli jalutada selles vihmas. 25ndal on siin isegi suured Prisma-laadsed poed kinni :D. Õhtul vaatasin vana filmi High Society ja kanadalased mängisid jälle mingit õllemängu. 

26 on hakanud naljakalt. Ostsin ühe öö hostelis veel juurde. Hommikusöök oli mingi maisi-kana supp, mis oli tegelt suht jälk, aga sai oli hallitama läinud. Üldse ootan kuni õde ja onutütar tulevad, sest toit läheb kohe odavamaks: mitme peale tuleb odavam ja ei ole mingit kiiret riknemist :D. Nii et sööma varsti, kõht karjub vaikselt pärast sellist väikest sööki :P. Aga üldiselt täna olen igati tubli juba olnud, töökuulutustele vastanud jne. nii et lootkem parimat :D. Erilisi plaane tänaseks kahjuks pole, paljud kohad kinni ja inimesed naudivad pühi.

Melbsist tahaks juba kaugemale, nuh linn nagu linn ikka ju, tahaks juba midagi huvitavamat näha....

Nii siis. Igal linnal on oma lõhn, nii ka Melbsil. Proovisin pihta saada, et mis see on. Alguses võisin 100% kindel olla, et tunnen üle kõige lahustuva kohvi lõhna. Ja nii see ka on, kuid Melbsi kesklinnal on hoopis ka teine lõhn. Ja uskuge või ei, aga see on hobusesõnniku lõhn. Kesklinnas on väga palju kaarikutega mehikesi, kes muudkui pakuvad lõbusõitu. Tänases kuumuses on see väga hästi tunda. Mis on tegelt naljakas, sest seal samas kesklinnas asub ka suurim kaubamaja moodi asutus. 

Poodidest rääkides, siis kõik on ikkagi kallis. Toit toiduks, aga ega ka riided pole odavad. Siingi leidub odavamaid poode nagu Rubi, Jayjays ja CocoLatte, mis võrreldavad H&M või New Yorkeriga. Ning tõesti, sealt võid saada 8 dollari eest kleite ja 5 dollariga särke jne, aga seda siiski allahindluste ajal. Paratamatult olen ka mina soetanud miskit juurde, seda just lühikeste pükste ja tanktoppide näol, sest niiii palav on ja vaja riideid tihti vahetada. Nuh olin juba Eestis hea aledelt asjade leidja, olen ka siin. Enamikud asjad saanud kas 5 või 10 dollariga. Nii sain ka näiteks magamiskoti 10 dollariga ühest spordipoest, kus oligi ainult üks magamiskott allahinnatud. Kalleim ost olid täna bikiinid, sest uskuge või ei, aga bikiine on lausa võimatu saada. Vähemalt odavalt küll, sest nad maksavad ikka tegelt kõik 50 dollari kandis ja neid leidub vähe. Kahjuks on enamasti suurimad numbrid mul nii nagu ikka: alumine osa suur ja ülemine väike. Oma õnneks leidsin täna ühed Rebel spordist. Kuna seal oli kampaania, et osta üks ujumisriietuse ese, siis teise toote saad 50% alla, nii et mu komplekt oli kokku lõpuks 38 dollarit. Ilusad ja mustad :D

Üleüldse naljakas. Mõtlesin, et kui esimesel päeval keegi mu kollaste asjade kohta ütleb nii värviline, siis ei tea mida siin kantakse. Ja tegelikult tuleb välja, et enmikud kenad ja odavad asjad on ikka musta värvi. Igasugu kribulisi asju ka odavad, aga minu kategoorias lähevad nad enamasti kaltsude nimistusse ja pole mõtet sellist räpsu kokku osta. Odavamad on veel igasugu Hiinakad. Ehk siis poed, kus kõik kohe kindlasti made in China ja poemüüjad ka enamikud asiaadid. Nii et sealt kuuleb pigem hiina või jaapani keelt. Asjad on küll odavad, kuid vastikust karedast riidest. Teine kategooria poed, kus kirjas made in China aga designed in Australia. Oh ma räägin nagu mõni shopahoolik xD

Lootsin minna varsti vabatahtlike laagrisse kaunisse kohta, kuid kahjuks kohad täis ja saaks alles veebruarist. Eks katsetame uuesti :D Kuna mul lõpuks pangakaart ja Tax nr ka käes, siis hakkan nüüd kandideerima Turnbulli istandusse. Neil peaks olema tööd, nii et lootkem parimat. Jõulud ja uus aasta veel siin ja siis läheks Melbsist ära. Vaja raha juurde teenida :P Jõulud veedan ehk rannas ja loen nati (kellegi mahajäänud krimkat) ja pühapäeval linnapeale Jõule pidama koos rahvaga :D kuna transport on linnas sellel päeval tasuta :P

Lõpetuseks midagi toidust. Makadaamia jäätis on siin lausa jumalik xD

Vahelduseks miskit juttu Aussi imelikest pooltest. Valgusfoorid: siiani naljakas asi minu jaoks. Kõigepealt läheb roheliseks sekundiks ja siis muutub kohe vilkuvaks punaseks. Roheline siis tähendab, et võid ületada teed, aga vilkuv tähendab, et kõnni, kõnni, aga ära üle tee kõndimist enam alusta. Nii palju kui ma aru olen saanud, siis ei hooli keegi sellest eriti. Inimesed ületavad suhteliselt suvalt teed ja nuh kahjuks, või õnneks, olen ka mina selle kohutava kombe nüüd saanud. Oluline on lihtsalt vaadata, et autod või trammid ei oleks ees. Aga üldiselt annavad autod juba ise teed.

Inimesed: sorry'd käivad ette ja taha, isegi kui pole nende süü. Riietutakse kuidas jumal juhatab ja levinud on ka siin retuusid ja lihtne särk peal. Üllatama paneb siiski asjaolu, et kantakse suht neutraalseid toone. Värvilisi särke, kleite leidub suhteliselt vähe. Lisaks on enamikud, nii mehed kui ka naised, St Kildas tätoveeritud. Isegi minu hostelist paari minuti kaugusel asub tätoka koht. Ahjaa ja siin lausa kubiseb saklastest. Väidetavalt pidi neid olema Aussis selle viisaga 4 miljonit ja seal on viisat saada raskem, sest ränduritele on piirang peale pandud. Aga jah suht masendav on kuulda rohkem saksa kui inglise keelt.

Pühapäeval käisin lõpuks ka linna peal. Ostsin ühe Sunday Saver'i ja andsin aga tuld. Linnas oli palju jõuluehteid ja vähemalt 4ad pulmad. Enamasti peeti neid suuremates parkides. Hüppasin sisse ka Chinatowni - käisin ka nende supermarketites ja nüüd hakkan aru saama miks neid tuleks eelistada: nimelt on seal kõik palju odavam. Ja kui Aasia toit meeltmööda, siis miks mitte. Leidsin endalegi sealt õhtusöögi teriyaki kastmes nuudlid, mis maksis ainult 1,6 dollarit ja pudeli meloni soodat. Oh kuidas ma seda jooki jumaldan :D. Tavapoodides on kõik tõesti kallis ja eelistada tuleks kaubandusketi enda tooteid. Isegi fakt, et 7-8 on palju toite alla hinnatud vastab tõele. Kahjuks leidub palju juhtumeid, kus kirjas 2 ühe hinnaga. Üksikuna eelistaksin 50%, sest mida ma näiteks teen sellises palavuses 2 suure saiaga või kahe paki küpsistega jne. Oma elamise puhul veel, aga hosteli mõttes ei ole see väga hea lahend. Lisaks on siin mega suured pakid koguaeg. Kuuldavasti pidi Perth olema veelgi kallim kui Melbourne. Nt banaani kilo on siin umbes 1,69 dollarit, kuid seal pidi see endiselt olma 3,99-4,99 vahel. Päris hirmus hind.  

Ja lõpetuseks selline naljakas juhtum: nimelt ööbis meie hostelis üks Hollandist pärit tüdruk, kellega ma ka ühel õhtul siis klubis käisin. Nimelt läks ta 2päevasele tripile, millest üks sihtmärk oli Phillip Island, et vaadata pingviine. Enne hostelisse minekut läks ta jalutama ja eksis totaalselt ära. Mingi hetk jõudis ta sooni ja ei osan enam kuskile minna, sest isegi ta oma jalajäljed olid kadunud. Nii et pärast 4 tundi ekslemist kutsus ta lõpuks politsei, mis saabus mitu tundi hiljem ja helikopteriga. Nii et ta sai ilusti tasuta sõidu helikopteriga. Kes tahab tasuta sõitu, see proovigu järgi. Helikopteri 20minutine tiir sealses piirkonnas on muidu 80 dollarit :D. Igal juhul helistas järgmisel päeval talle mingine ajaleht, et kirjutada sellest juhtumist lugu :D

NB! Jõulukaardid ka postkastis...kas need reedeks jõuavad kohale on veel kaheldav, kuid loodame :D

Hostelis käib tegus jõulukaunistuste üles panek. Isegi kuuseke juba ehtes ja suur kummist jõuluvana nurgas. Nii naljakas xD, sest mul küll jõulutunnet see aasta pole. Kui hästi läheb, siis teeme Marili ja Annika rannas ühe jõululõuna :D

Nii siis...Gumtree'sse ülespandud kuulkutus ei andnud erilisi tulemusi: vastused olid suht ühemõttelised, saame kokku, sa teed mulle nati "teenust" ja ma maksan. Nii et täna suurem kolamine hakkab pihta...loodaks ikka tööle saada. Ilusate ilmadega muidugi raske sellisest asjast mõelda, leitsak on kohal :/
Kuna toidupoed on kallid ja ilmad suht soojad, siis ei ole mul ka erilisi söögiprobleeme. Lisaks sellele, et erilist isu ei olegi, siis olemas hostelis ka oma kapike ja külmkapi võimalus. Nii et tüüpiline 2L piim külmikus, sai ja puder kuivtoodete kapikeses. Nali naljaks: üks esimesi toiduaineid, mille ostsin, oli vaarikamoos :D ja see on päris hea. Igal hommikul võimalus ka tasuta saada pannkooke, kuid seda ei taha ju igapäev...kuna homme pühapäev, siis peaks ühe sellise pannkoogi hommiku ikkagist jälle tegema :D ja siin hea näide milline ei tohiks üks tuba välja näha. Kuna see plika läheb homme ära, siis kohe huviga näeks kuidas ta selle koristatud saab.

Eile sai siis lõpuks ka ära proovitud kohalik BBQ, mis toimus hosteli katusel ja maksis 6 dollarit (uskuge see suht odav. Selle eest sain salatit, pastat mingi tomati kastmega, 2 suurt vorstikest (pole aimugi mis lihaga: siga, loom, kalkun ega kana see ei old. Ehk känguru?), suure taimetoitlaste kotleti (ürtidega mingi stuff, päris hea :D) ja juurde saia ning igasugu kastmeid. Loositi välja ka tasuta õlud ja väiksed joogitalongid, mida õhtul Barkley Hotellis ööklubis lunastada sai. Sain kaks talongikest, millest ühe ka kasutusse panin (selle eest sai õlle, mis muidu maksis 5 dollarit???). Nimelt otsustasime ühe Hollandi tüdrukuga (kes lihtsalt reisib 6 nädalat Auss, Uus-Mere ja Indoneesia vahet) koha üle vaadata ja saime seal kokku paari tema sõbraga. Sõbrad olid Belgiast ja alles hiljuti siia saabunud sama viisaga mis minagi. Nad olid leidnud supersoodsa elamise väga toreda omanikuga. Plaan on neil esimene kuu sisse elada ja siis hakata tööd otsima.
Kuid siinne ööklubi süteem naljakas: pidin panema oma passi letti, et nad saaksid seda skännida. Kuradi turva oleks mu oma peaaegu katki tõmmanud....aitähh ütleks.
Täna nati ka šhoppama minema....plätusid vaja ja bikiinidest kah ära ei ütleks :D ja NB ma lõhnan nagu mingi kookos koguaeg, päikesekreem tõesti kehakreemi eest. Eile just oli üks plika end ära kõrvetand...olgugi et kreem oli peal.