Oeh, vahepealne elu olnud väga päkkerile kohane. Kolisime siis Noraga Melbsi tagasi ja läksime Discovery hostelisse. Ainsad vabad ruumid olid neil katusel, kuhu olid viidud korralikud suured telgid, mis sisaldasid 14 voodikohta (narid). See kogemus oli mu meelest fantast: vaatamata asjaolule, et ühel ööl oli kraade ainult 13 ringis ja ikka väga külm oli. Väidetavalt selle suve ja aastate külmeim öö üldse. Samal ajal otsisime tööd Flemingtoni tallides. Norale nimelt oli lubatud töö ja ma ka mõtsin õnne kasutada. Kolme päevane trampimine ei andnud miskit tulemust, kuid pisku tripp Caulfieldi võidusõidu keskusesse andis lootust. Samal ajal leidsime ka Gumtree vahendusel omale elamise politseiniku juures. Tal olid viimased 2 eksamit tegemata, kuid juba töötas sellel alal. Väidetavalt oli Jon olnud enne kokk ja elanud Inglismaal. Ööbida saime seal nädala, mis oli ju tore, kuid poleks kunagi arvand, et sellest hiljem sekeldused tulevad. Nimelt oli ta meiega suheldes alati norm, kuid tema sms'id olid suht pervertsed lõpuks. Nii et isegi nädal hiljem saame mõlemad Noraga igasugu ettepanekuid ja tüüp ei paista aru saavat, et me pole tast huvitatud ja ta kriipi on.
Nora sai Caulfieldis töö, kuid rahasumma oli väga pisike Aussi kohta. Mullegi lubati kohta, aga tüüp, kelle koha pidin saama, ilmus järsku välja. Nora otsis Flemingtonis tööd edasi, sest sel juhul oleks ma tema hetke töö saanud endale ja ta ise samuti paremale palgale. Viimasel hetkel öeldi, et ma ikkagi ei saa seda Caulfieldi tööd. Käisin ka proovimas miskit heategevuse jaoks raha kogumist, kuid see oli jama. Palka saad aind siis kui keegi reaalselt kinnitab, et hakkab igakuiselt tegema annetusi fondi jaoks. Läksin ka proovima Elthamisse (tund Melbsist) autopesu asja ja otsustasin alustuseks sinna jääda. Palk ei ole just Aussi mõistes suurim, kuid vähemalt midagi ja paistab et ka tööd saab teha normaalset.
Samal ajal otsisin uut elukohta, sest nädal Joni juures sai otsa. Katsetasin uuesti Gumtree kuulutust ja päevläbi sain selliseid vürtsikaid ettepanekuid, et ma olin lõpuks tige: minu tõsimeelsest kuulutusest oli saanud "tõenäoline voodisoojendaja". Lõpuks valisin selle, mis tundus kõige etem ja mis seda ikkagi ei olnud. Lõpetasin miski pervertse vanamehe juures vandele mõeldud sharehousis. Koht haises higi järgi, seal pold isegi diivanit ja ruumi põrandal. Miks ma läksin sinna? Sest oli juba hilja õhtu ja selle kuradi tennise pärast olid hostelid välja müüdud. Lisaks andis ka mu telefon otsad. Pidime Mariliga ja Elinaga Mari sünnapuhul välja minema ja olgem ausad MA OLEKS TAHTNUD LIHTSALT KOJU TAGASI, Eestisse tagasi. Juhtus nii, et sel õhtul sain veel igasuguseid sõnumeid. Öösel peolt koju jõudes läksin kohe Gumtreesse korterit otsima ja loomulikult keski ei vastand kunagi mulle...
Hommikul saabus aga mess tüübilt nimega Karl, kes päriselt pakkus võimalust, et ma koristan ja jalutan koertega ja siis saan tema juurde. Nii et hommikul lasin vanamehe juurest jalga ilma midagi tegemata. Arvestades mis ebameeldivusi ta mulle tekitas, oleks ta pidanud mulle peale maksma. Jalutasin siis suure kuumusega Crowni juurde Karli ootama. Saatsin talle sõnumi, kuid kuna mu telefon ikka katkes koguaeg, siis läks sõnum teele valele inimesele ja sealt saadud vastus andis kindla sihi: suunduda hostelite poole ja loota, et saan elamise. Seda ka tegin ja pidin bookima voodikoha 3 ööks. Kohe tundsin vajadust nutta selle üle kui jobud ja mõtetud Aussi mehed on.
Telefoni laadima pannes sain uue sõnumi Karlilt ja sel hetkel ka avastasin, et varasem pervertne sõnum oli hoopis teiselt numbrilt. Arvan, et sain oma 20 erinevat ettepanekut helistamise ja tekstide kaudu ning lisaks saatis ka Jon oma sõnumeid koguaeg. Kohtusin siis Karliga ja selgus, et ta töötab Lonely Planety heategevus osakonnas. Veetsime terve päeva Crownis pokkeri turniiri jälgides. Nimelt käis seal üks maailma esi 5 kuuluvatest turniiridest. Pokker tundub lausa huvitav. Leppisime kokku, et kolmapäevast ma tema juurde.
Saabus kolmapäev ja sõnumeid ei olnud kuni ta teatas, et läheb nüüd tööasjus Sidneysse. Hostelis polnud kah ruumi, nii et vahetasin hostelit ja esimest korda juhtus ime: minuga samas toas elavad kaks Eesti kutti, keda ma siiski harva näen. Nii ma siis käin tööl ja muudkui ootasin sõnumeid ja meile, et saaks muu elamise. Karl lubas esmaspäevast tema juurde minna, kuid nagu ikka kadus ta jälle ära.
Vahepeale jäid Aussi aastapäev. Veetsime selle Mariliga: vaatasime vanu autosid, kõrvetasime end päikse käes samal ajal Federationil tasuta filmi vaadates. Hiljem läksime tasuta kontserdile Sydney Music Bowlile, mis meenutab lauluväljakut. Ilutulestik oli lõpus võimas ja nii lähedal, et selle tahma sadas meile peale. Laupäeva veetsin peale tööd St Kildas ja muserdusin ja klaarisin arveid perverdist Joni'ga tekstimise teel. Õhtu lõpetasime kahe Aussi tüübiga, keda Mari kohtas paar nädalat varem Crowni ööklubis. Nuh juttu jätkus kauemaks....Pühapäeval läksime aga Chinatowni pidustustele: palju draakoneid tantsimeas. Käisime tasuta Hiina muuseumis ja tegime uue aasta ennustus, mis mulle lõppes suht halva ennustusega. Ma parem ei usu sellesse...
Lõpuks täna sain ka Karli kätte ja viskasin oma suure koti tema juurde. Maja vajab tõesti koristamist ja koerad on armsad ja sõbralikud. Väga vietnamlik sisustus :D Seekord on ka tagavara plaan. Kui Karl ikka osutub imelikuks või vaja taganeda, siis tööjuurest Elizabeth on nõus võtma enda juurde. Nii et Homsest elama Glen Waverley'sse ja 7 nädala pärast budismi kämpi :D



Leave a Reply.