Kuidas siis jõulud ka möödusid. Nuh mitte nii nagu igaüks meist klassikalisi jõule ettekujutaks. Siin peetakse olulisemaks 25ndat kuupäeva, kuigi minu meelest alati 24 olulisem old. 25-26 on lihtsalt söögipühad :D

24nda päeva saatsin mööda rannas päevitades ja sõin lõunaks Kalevi Finest šhoksi. Jõuluõhtusöök oli muiudgi üle kõige: spagetid tomatikastme ja kanasnitsliga ning magustoiduks arbuus. Kuna plikad (kanadalane, inglane ja ameerika-sakslane) mõtsid, et läheks välja, siis liitusin nendega. Alustasime meie oma saalist, kus jõime veini ja mängisime kanadapoistega kaarte. Täitsa lahe, kuid mängust nagu aru ma suurt ei saand, kuid selle mõte oli: joo kui kaart pööratakse, joo kui keegi näitab sulle ja kui ta valetab joob tema topelt. Seal panin tähele ka asjaolu, et kanada aktsent on igati naljakas. Meie toas oleval tüdrukul Alicial ei pane ma seda tähelegi ja ka teisel tüdrukul, kes varem oli, seda pole. Aga poistel on see täiesti arusaadav - pole kahtlustki kust pärit :D

Nii me siis suundusime randa peaole ja mida seal ei olnud oli pidu. Nii et lõpuks läksime ikkagi Barkley hotelli peole. See tuntud backpackerite pidutsemise koht. Nuh eks me tantsisime ja nägin ka Melbsi peopoolt. Muidu nagu pidu ikka ja lõbus oli, aga kahjuks põrandad õllest ligunevad ja libedad: meelespea endale, ÄRA MINE kontsadega, sest järgmine kord murrad jala. Ja sain veel kinnitust asjaolule, et issanda loomaaed on ikka kirju. See ehk ei ole küll interneti jutt, aga kamoon. WC järjekorras oli mingi tüdruk oma sõbrannadega. Plika oli suht lühike ja ikka väga ümmargune, kuid kandis erksat roosakas-punakat kleiti ja kõrgeid platvorme ning parajalt täis oli ka. Tal oli kangesti kiire, sest ta oli vist juba püksi teind, kuigi loodan, et see suur laik ta tagumikul oli millegi sisse istumisest. Nii ta siis tõmbas oma sabad üles ja läks kätepuhuri juurde ja siis nu kamoon....seal pool upakil olles hakkasid ta sõbrannad pilte tegema ja nii ta siis hakkas oma duck-face'i tegema ise oma tagumenti kuivatades ja upakil poose võttes....pole lihtsalt sõnu.

Igal juhul edasi läksin ma kolme inglasega teise klubisse, sest Barkley pidu lõppes kell 2 juba (mis klubi lõpetab kell 2 juba peo????). Inglise poisid olid vist parajalt täis, sest nad kutsusid takso, et sõita sõnaotseses mõttes nati edasi (see 5 minutine jalutuskäik läks maksma neile 4 dollarit). Klubi oli kinni, aga selle kõrval olev lahti. Nii et läksime sinna ja selle tunnikese jooksul lasti kõiki neid klubihitte mida ma siiralt vihkan. Kolme aeg lasime jalga ja peale 2 minutit jalutust juba kodus raiskamata ühtegi senti :D


25nda veetsin siis Marili ja Annikaga. Hullult sadas vihma ja isegi rahet tuli. Ja mitte mingid väiksed terad. Istusime alustuseks Fitzroy pargis ja jõime veini ja sõime mingit Aussi jõulukooki. Hiljem läksime aga Chinatowni juurde ja sõime oma Jõulu õhtusööki. Mul oli siis ramen, kuid Jaapnis saaduga ei saanud seda võrreldagi. See oli pigem lisanditega miso supp :/, aga täitsa söödav. Linna peal (kesklinnas) võis näha ainult hiinlasi, indiakaid ja jaapanlasi. Linn oli lausa uskumatult tühi nii et päris hea oli jalutada selles vihmas. 25ndal on siin isegi suured Prisma-laadsed poed kinni :D. Õhtul vaatasin vana filmi High Society ja kanadalased mängisid jälle mingit õllemängu. 

26 on hakanud naljakalt. Ostsin ühe öö hostelis veel juurde. Hommikusöök oli mingi maisi-kana supp, mis oli tegelt suht jälk, aga sai oli hallitama läinud. Üldse ootan kuni õde ja onutütar tulevad, sest toit läheb kohe odavamaks: mitme peale tuleb odavam ja ei ole mingit kiiret riknemist :D. Nii et sööma varsti, kõht karjub vaikselt pärast sellist väikest sööki :P. Aga üldiselt täna olen igati tubli juba olnud, töökuulutustele vastanud jne. nii et lootkem parimat :D. Erilisi plaane tänaseks kahjuks pole, paljud kohad kinni ja inimesed naudivad pühi.

Melbsist tahaks juba kaugemale, nuh linn nagu linn ikka ju, tahaks juba midagi huvitavamat näha....

Nii siis. Igal linnal on oma lõhn, nii ka Melbsil. Proovisin pihta saada, et mis see on. Alguses võisin 100% kindel olla, et tunnen üle kõige lahustuva kohvi lõhna. Ja nii see ka on, kuid Melbsi kesklinnal on hoopis ka teine lõhn. Ja uskuge või ei, aga see on hobusesõnniku lõhn. Kesklinnas on väga palju kaarikutega mehikesi, kes muudkui pakuvad lõbusõitu. Tänases kuumuses on see väga hästi tunda. Mis on tegelt naljakas, sest seal samas kesklinnas asub ka suurim kaubamaja moodi asutus. 

Poodidest rääkides, siis kõik on ikkagi kallis. Toit toiduks, aga ega ka riided pole odavad. Siingi leidub odavamaid poode nagu Rubi, Jayjays ja CocoLatte, mis võrreldavad H&M või New Yorkeriga. Ning tõesti, sealt võid saada 8 dollari eest kleite ja 5 dollariga särke jne, aga seda siiski allahindluste ajal. Paratamatult olen ka mina soetanud miskit juurde, seda just lühikeste pükste ja tanktoppide näol, sest niiii palav on ja vaja riideid tihti vahetada. Nuh olin juba Eestis hea aledelt asjade leidja, olen ka siin. Enamikud asjad saanud kas 5 või 10 dollariga. Nii sain ka näiteks magamiskoti 10 dollariga ühest spordipoest, kus oligi ainult üks magamiskott allahinnatud. Kalleim ost olid täna bikiinid, sest uskuge või ei, aga bikiine on lausa võimatu saada. Vähemalt odavalt küll, sest nad maksavad ikka tegelt kõik 50 dollari kandis ja neid leidub vähe. Kahjuks on enamasti suurimad numbrid mul nii nagu ikka: alumine osa suur ja ülemine väike. Oma õnneks leidsin täna ühed Rebel spordist. Kuna seal oli kampaania, et osta üks ujumisriietuse ese, siis teise toote saad 50% alla, nii et mu komplekt oli kokku lõpuks 38 dollarit. Ilusad ja mustad :D

Üleüldse naljakas. Mõtlesin, et kui esimesel päeval keegi mu kollaste asjade kohta ütleb nii värviline, siis ei tea mida siin kantakse. Ja tegelikult tuleb välja, et enmikud kenad ja odavad asjad on ikka musta värvi. Igasugu kribulisi asju ka odavad, aga minu kategoorias lähevad nad enamasti kaltsude nimistusse ja pole mõtet sellist räpsu kokku osta. Odavamad on veel igasugu Hiinakad. Ehk siis poed, kus kõik kohe kindlasti made in China ja poemüüjad ka enamikud asiaadid. Nii et sealt kuuleb pigem hiina või jaapani keelt. Asjad on küll odavad, kuid vastikust karedast riidest. Teine kategooria poed, kus kirjas made in China aga designed in Australia. Oh ma räägin nagu mõni shopahoolik xD

Lootsin minna varsti vabatahtlike laagrisse kaunisse kohta, kuid kahjuks kohad täis ja saaks alles veebruarist. Eks katsetame uuesti :D Kuna mul lõpuks pangakaart ja Tax nr ka käes, siis hakkan nüüd kandideerima Turnbulli istandusse. Neil peaks olema tööd, nii et lootkem parimat. Jõulud ja uus aasta veel siin ja siis läheks Melbsist ära. Vaja raha juurde teenida :P Jõulud veedan ehk rannas ja loen nati (kellegi mahajäänud krimkat) ja pühapäeval linnapeale Jõule pidama koos rahvaga :D kuna transport on linnas sellel päeval tasuta :P

Lõpetuseks midagi toidust. Makadaamia jäätis on siin lausa jumalik xD

Vahelduseks miskit juttu Aussi imelikest pooltest. Valgusfoorid: siiani naljakas asi minu jaoks. Kõigepealt läheb roheliseks sekundiks ja siis muutub kohe vilkuvaks punaseks. Roheline siis tähendab, et võid ületada teed, aga vilkuv tähendab, et kõnni, kõnni, aga ära üle tee kõndimist enam alusta. Nii palju kui ma aru olen saanud, siis ei hooli keegi sellest eriti. Inimesed ületavad suhteliselt suvalt teed ja nuh kahjuks, või õnneks, olen ka mina selle kohutava kombe nüüd saanud. Oluline on lihtsalt vaadata, et autod või trammid ei oleks ees. Aga üldiselt annavad autod juba ise teed.

Inimesed: sorry'd käivad ette ja taha, isegi kui pole nende süü. Riietutakse kuidas jumal juhatab ja levinud on ka siin retuusid ja lihtne särk peal. Üllatama paneb siiski asjaolu, et kantakse suht neutraalseid toone. Värvilisi särke, kleite leidub suhteliselt vähe. Lisaks on enamikud, nii mehed kui ka naised, St Kildas tätoveeritud. Isegi minu hostelist paari minuti kaugusel asub tätoka koht. Ahjaa ja siin lausa kubiseb saklastest. Väidetavalt pidi neid olema Aussis selle viisaga 4 miljonit ja seal on viisat saada raskem, sest ränduritele on piirang peale pandud. Aga jah suht masendav on kuulda rohkem saksa kui inglise keelt.

Pühapäeval käisin lõpuks ka linna peal. Ostsin ühe Sunday Saver'i ja andsin aga tuld. Linnas oli palju jõuluehteid ja vähemalt 4ad pulmad. Enamasti peeti neid suuremates parkides. Hüppasin sisse ka Chinatowni - käisin ka nende supermarketites ja nüüd hakkan aru saama miks neid tuleks eelistada: nimelt on seal kõik palju odavam. Ja kui Aasia toit meeltmööda, siis miks mitte. Leidsin endalegi sealt õhtusöögi teriyaki kastmes nuudlid, mis maksis ainult 1,6 dollarit ja pudeli meloni soodat. Oh kuidas ma seda jooki jumaldan :D. Tavapoodides on kõik tõesti kallis ja eelistada tuleks kaubandusketi enda tooteid. Isegi fakt, et 7-8 on palju toite alla hinnatud vastab tõele. Kahjuks leidub palju juhtumeid, kus kirjas 2 ühe hinnaga. Üksikuna eelistaksin 50%, sest mida ma näiteks teen sellises palavuses 2 suure saiaga või kahe paki küpsistega jne. Oma elamise puhul veel, aga hosteli mõttes ei ole see väga hea lahend. Lisaks on siin mega suured pakid koguaeg. Kuuldavasti pidi Perth olema veelgi kallim kui Melbourne. Nt banaani kilo on siin umbes 1,69 dollarit, kuid seal pidi see endiselt olma 3,99-4,99 vahel. Päris hirmus hind.  

Ja lõpetuseks selline naljakas juhtum: nimelt ööbis meie hostelis üks Hollandist pärit tüdruk, kellega ma ka ühel õhtul siis klubis käisin. Nimelt läks ta 2päevasele tripile, millest üks sihtmärk oli Phillip Island, et vaadata pingviine. Enne hostelisse minekut läks ta jalutama ja eksis totaalselt ära. Mingi hetk jõudis ta sooni ja ei osan enam kuskile minna, sest isegi ta oma jalajäljed olid kadunud. Nii et pärast 4 tundi ekslemist kutsus ta lõpuks politsei, mis saabus mitu tundi hiljem ja helikopteriga. Nii et ta sai ilusti tasuta sõidu helikopteriga. Kes tahab tasuta sõitu, see proovigu järgi. Helikopteri 20minutine tiir sealses piirkonnas on muidu 80 dollarit :D. Igal juhul helistas järgmisel päeval talle mingine ajaleht, et kirjutada sellest juhtumist lugu :D

NB! Jõulukaardid ka postkastis...kas need reedeks jõuavad kohale on veel kaheldav, kuid loodame :D

Hostelis käib tegus jõulukaunistuste üles panek. Isegi kuuseke juba ehtes ja suur kummist jõuluvana nurgas. Nii naljakas xD, sest mul küll jõulutunnet see aasta pole. Kui hästi läheb, siis teeme Marili ja Annika rannas ühe jõululõuna :D

Nii siis...Gumtree'sse ülespandud kuulkutus ei andnud erilisi tulemusi: vastused olid suht ühemõttelised, saame kokku, sa teed mulle nati "teenust" ja ma maksan. Nii et täna suurem kolamine hakkab pihta...loodaks ikka tööle saada. Ilusate ilmadega muidugi raske sellisest asjast mõelda, leitsak on kohal :/
Kuna toidupoed on kallid ja ilmad suht soojad, siis ei ole mul ka erilisi söögiprobleeme. Lisaks sellele, et erilist isu ei olegi, siis olemas hostelis ka oma kapike ja külmkapi võimalus. Nii et tüüpiline 2L piim külmikus, sai ja puder kuivtoodete kapikeses. Nali naljaks: üks esimesi toiduaineid, mille ostsin, oli vaarikamoos :D ja see on päris hea. Igal hommikul võimalus ka tasuta saada pannkooke, kuid seda ei taha ju igapäev...kuna homme pühapäev, siis peaks ühe sellise pannkoogi hommiku ikkagist jälle tegema :D ja siin hea näide milline ei tohiks üks tuba välja näha. Kuna see plika läheb homme ära, siis kohe huviga näeks kuidas ta selle koristatud saab.

Eile sai siis lõpuks ka ära proovitud kohalik BBQ, mis toimus hosteli katusel ja maksis 6 dollarit (uskuge see suht odav. Selle eest sain salatit, pastat mingi tomati kastmega, 2 suurt vorstikest (pole aimugi mis lihaga: siga, loom, kalkun ega kana see ei old. Ehk känguru?), suure taimetoitlaste kotleti (ürtidega mingi stuff, päris hea :D) ja juurde saia ning igasugu kastmeid. Loositi välja ka tasuta õlud ja väiksed joogitalongid, mida õhtul Barkley Hotellis ööklubis lunastada sai. Sain kaks talongikest, millest ühe ka kasutusse panin (selle eest sai õlle, mis muidu maksis 5 dollarit???). Nimelt otsustasime ühe Hollandi tüdrukuga (kes lihtsalt reisib 6 nädalat Auss, Uus-Mere ja Indoneesia vahet) koha üle vaadata ja saime seal kokku paari tema sõbraga. Sõbrad olid Belgiast ja alles hiljuti siia saabunud sama viisaga mis minagi. Nad olid leidnud supersoodsa elamise väga toreda omanikuga. Plaan on neil esimene kuu sisse elada ja siis hakata tööd otsima.
Kuid siinne ööklubi süteem naljakas: pidin panema oma passi letti, et nad saaksid seda skännida. Kuradi turva oleks mu oma peaaegu katki tõmmanud....aitähh ütleks.
Täna nati ka šhoppama minema....plätusid vaja ja bikiinidest kah ära ei ütleks :D ja NB ma lõhnan nagu mingi kookos koguaeg, päikesekreem tõesti kehakreemi eest. Eile just oli üks plika end ära kõrvetand...olgugi et kreem oli peal.

Nii siis uues toas koos 6 türdukuga. Uskuge, plikad võivad olal ikka väga korratud, sellised prahihunnikud, et hoia aind peast kinni ja imesta. Näiteks on neil südamerahuga läpaka laadijadki kraanikausi äärel - nii kerge on kellelgi rikkuda nii see tehnika kui ka ise särtsu saada, sest enamasti juhtmest neid asju keegi välja ei tõmba. 3 plixi juba lahkus ja kaks tuli asemele, kes hetkel ka juba magavad oma väsimust välja. Magasin ka ise teisel öösel kohe pikalt, et reisiväsimusest vabaneda. Mis siis hetkel suurim mure: pesemine. Toas kraan olemas ja isegi dušši koht, aga mida teha ei saa ON SEAL PESTA. Nii siis peavad enamikud meist kasutama seda ühte dušši - see küll ebanormaale - järjekorras võid olla tunde (oleneb kas trehvad enne kui mõni teine avastab, et aeg pesta).
Tegin lõpuks ära siis ka oma panga, telefoni ja TFN numbri - ootan nende saabumist. Avastasin tõsiasja, et jah selle Wifi'ga on siin suured probleemid - isegi lubatud Mac'i oma on väga aeglane ja kallis kogu see asjandus. Homme alustan ka tööotsinguid, CV-kirjutamine ilma google abita on nati halvem kui arvasin :/. Küll saab hakkama...
Kaks päeva selline imelik tunne olnud, ei saanud nagu aru, et mis värk on. Eks ikka kerge koduigatsus - siin ümberringi ju aind võõrad ja Marili ainus keda tean. Lisaks ei ole vähemalt siinses hostelis küll väga sellist tüüpi inimesed, kellega mulle meeldiks väga suhelda. Aga eks see ole ju minus pigem kinni arvatavasti :D Hullult lärmavad uksetaga nüüdki - kuigi paar tükki siin magavad toas.
Selline naljakas seik kah, et istun siin ja mõtlen, et miks mu pea nagu nati valutab ühes kohast ja siis meenus: istusin ma pargis ja korraga potsatas miski asi mulle pähe: mingi suure pähklitaoline asjandus: pani kohe korraliku paugu kirja.

Melbourni Lennujaam: igati suur ja loogiline. Esmalt passi kontroll, see järel pead Immigratsiooniga rääkima - kontrollivad su viisa üle :D Siis saad oma pagasi ja sind suunatakse kontrolli (kui midagi lubamatud, vähegi kahtlasemat kaasas) või otse välja (kui juhuslik kontroll tehakse ja selgub, et valetasid, siis ootavad ees suured trahvid). Mind suunati edasi siis 5 väravasse, et spetsiaalse treenitusega koer saaks mind sniffida ja ma olin igati korras. Ühel lapsega emal võeti banaan ära - puuvili ikkagi. Seal oli ka üks kontrolli kutt, kes kohe "OO, te Eestist. Ma olen seal käinud, nii ilus maa." Ma siis kah vastu: "On jah ja mõnusalt lund ka hakanud vahelduva eduga sadama". Lennujaamast väljudes tekkis kohe järgnev probleem: kus asub mu Airbus Shuttle, pold kellestki seal kasu eriti, vaid pidin ikka omal jõul avastama koha. Sain ilusti bussile ja kohe ka hakkas 40 minutine sõit. Alguses ikka täitsa uskumatu, et ma olen nüüd teisel pool maakera, küngaste otsas tohutult maju ja kaugemalt paistis ka Melbourne oma tuledega. Marilii tuli mulle ilusti vastu ja saime rääkida kohe ja siis ma jõudsin oma majutusse Coffe House hostel, oma 120 aasta vanune maja. Inimesed paistsid päris pidutsevas tujus, õlled käes ja muudkui käisid juurde toomas. Kohe astus ka Jaapani kutt ligi, et kust te pärit, et ma pidavat väga paksult riides olema ja värviliselt kah (kollane pusa ja kirju sall :P). Aga teate mis, külm oli.

Ja siis hakkasid ka probleemid: neil ei olnud mu reserveeringust ühtegi jälgegi ja kohad olid kah mu ruumis täis, nii et lõppkokkuvõttes mul lausa vedas: Kuidas? Lihtne: sama hinna eest pandi mind 2he inimese tuppa (üksinda) ja homsest saan 8sse ruumi (10ne asemel). Nii et oma raha eest saan paremad ruumid kui loota võisin xD. 
Asjad ära pandud läksime süüa otsima, et saaks randa sööma minna. Toidu koht, kuhu pidimie minema oli kinni ja nii siis läksime tava poodi. Aga nagu ikka hakkas jubedalt vihma sadama. Nii et kiirustasin oma asjadega tagasi ja jätsin Mariliga hüvasti ja läksin oma suurde tuppa. Asjad panin kuivama, teleka mängima (mingi komöödiasariade kanal), et valgust saada, sest suur tuli vilgub häirivalt. Homsest siis asju ajama :D Aeg magada ;D

Istun siin ja olelen. Peaks vist varsti sööma minema. Igal juhul sain mehe eest põgenema ja teise kohta istuma ja poode uurima ning mmm nägin ka söögikohti :D Poode on siin üsna palju ja enamus firmakad loomulikult, kuid võid ka suurtes pakkides komme osta ja isegi apteegikaubad olemas. Ja üks uhke uus Porsche seisab keset poodide ala ja ootab imetlust.  Inimesed enamikud tukuvad ja lapsed nüüdseks karjumise lõpetand. Palvuse tunnilgi lasti kõlaritest järsku loitsivat naisehäälset palvust :D aga samas palvemaja suht mu läheduses siin.

Aga jah vaja uurida kuhu lõpuks lennukisse minema, kuigi sinna veel mitmed head tunnid aega :D

Teen siis lõpuks ka oma esimese sissekande :D
Juba pikalt sai plaanitud minekut kängurude, koaalade, krokode, kaheksajalgsete ja mürgimadude maale. Nüüd see siis käes: asjad pakitud, ametlikult töötu ja lennus.
Lennu pikkus kokku oma 40 tundi ja paar tundi veel peale kah, mis siis näeb ette Tallinn-Frankfurt-Abu Dhabi-Melbourne.

Nuh Tallinna Lennujaamas sai ilusti hüvasti jäetud me Familiaga ja asutud esimest lendu ootama.

Frankfurt: 2,5 tundi sõitu ja aknaalune koht. Küll olin selle üle õnnelik :D. Alustuseks hakati lennukit ülepiserdama, et vabaneda jääst lennuki tiibadel. Ümbritsesid mind suhteliselt lärmakad saksa mehed, kes väga heameelega kasutasid võimalust juua lennufirma kulul veini ja õlut. Mis ma siis tegin: kuulasin muusikat, vaatasin aknast välja ja sõin siis snäkki (sinepiga frikadellide moodi asjakesed koos saiakesega). Aknast paistvad tulukesed tundusid otsekui jõulukaunistused ja tulukeste vahele jäid tumedad metsad. Nuh mis õhtul muud ikka loodad näha kui pimedust ja tulukesi :D

Lennujaamas ise oli naljakas: astun siis lennukist välja ja tean, et pean minema terminal 2te. Kuna aega on alla 2 tunni otsustan parem küsida: lennujaama töötaja saadabki kohe terminal 2te viivate skybus'ide juurde. Nii ja nüüd vaja leida Etihadi putka, et saada oma lennupiletid (transiitlend). Järgnevalt suundun oma värava juurde ja enne pagasi kontrolli mees ütleb, et "Madam, tulge tagasi tunni aja pärast, alles siis pardale minek". Lähen siis istuma mujale ja vopaa avastan :D kella oleks võind rahus ju tunni tagasi keerata. Nosin seal oma banaane ja mandariine :P ning teha pole midagi, sest tasuta wifit pole. Vaieldamatult olid enamikud reisijad vanemapoolsed sakslased, kellel hiljem lennuajal oli koguaeg mingi häda ja vaja vilgutada pidevalt nuppu.

Abu Dhabi: lend kestis kuskil 6,5 tundi ja seal oli vähemalt E-Box ehk meediakeskus olemas, mida siis ka ohtralt kasutasin. Söök oli igati norm: kanasalat, kreekerid, saiake, lihakaste kartulitega. Hiljem oli magustoit soe õunabrülee (vist?) koos kohviga ja lõpetuseks veel pähklimaius snäkiks. Sain järjekordselt aknaaluse koha ja nagu näha on ka järgnev lend jälle aknaalune :D. Mu kõrval istus seekord mingi araab, kes hirm tõsine ja vaikne. Nii ma siis vaatasin öist taevast, ühe filmi ja tegin lauludest listi (domineeris Sarah Mclachlan) enne kui tuduma heitsin kõrvaklapid peas. Kokku magasin ehk 3 tundi kui sedagi (25 minutiste ärkamistega). Õine taevas oli fantast: Suur Vanker algul muudkui jälitas mind ja sellele järgnes ümmargune suur täiskuu koos siravate tähtedega. Araabi poole liikudes hakkasid huvitavad tulukesed maapinnalt paistma: punased, kirkad ja moodustasid justkui suure UFO maandusraja :D ning hiljem maapinnal olev tulukeste koloonia oli justkui emaplaadi soonekeste rodu :D.

Maandusime vahetult pärast fantast päikesetõusu. Ja oppaaaa: Saksa metsadest oli saanud hele liivamaa. Tõesti: seal kus meil tavaliselt aias rohi, oli neil ainult liiv, liiv ja veel liiva. Kuid ka paar palmi eksis ära :D
Siin ma nüüd istun Abu Dhabi Terminal 3s ja muudkui luurab ringi Etihadi mehike ja küsib "Kuhu sa lähed, istu siin". Nu hetkel jah istun, aga varsti vett otsima, kamoon mul 12 tundi aega, ega ma ju siis ei saa istuda, istuda ja istuda ainult. Imelik mees, ei saa isegi tualetti minna ilma et küsiks...
Ja nüüd mõistatus teile: Miks araabia mehed oma jalgu aind kõigutavad. Frankfurtis nägin üht sellist, kes istus ristijalu ja muudkui vehkis üles-alla-üles-alla. Hiljem araab, kes mul seal kõrval istus muudkui väristas põlvi kokku-lahku-kokku-lahku. Ainult siis lõpetas kui aevastas või tukastas nati. Aga nii närvidele käis see väristamine.