Hetkel istun Schnapps 4s. 20ndal saadeti meile sõnum, et me sulgeme Arlbergi varem ja te peate esmaspäeval ehk eile välja kolima. Kuhu me lähme???
Moises andis teada, et osad lähevad Dinner Plainile, kuna maja suht tühi juba ja osa meist saab Schnappsi. Eks me saime hakata vaikselt koristama ja pakkima. Kohe tormasin shower ruumi koristama: koristajaks olemise eelis on koristusvahenite "laenamine". Katherene ja Simon olid Melbsis, sest nad pidid käima oma autol Simoni sugulase juures järgi. Sain nautida üksi olekut, mille veetsin siis nati filmi vahtides, töötades ja hahaaa blogi kirjutades. Mõne päevase pika kribamisega olen lõpuks jõudnud jälle kaasaega :D.
Viimaste uudiste kohaselt ootab meid ees sõit Melbsi juba sel reedel. Kõik poed on mäel kinni ning ainult 2 päeva tööd ootab ees. Schnapps on tore ja siia kolisime ainult mina, Marili, Luis ja Moises. Simon ja Kathere olid suht pissed off, aga hei ma olen viimane tiimijuht ja nuh eks me väidetavalt selle hooaaja parimad koristajad kah :D lisaks neil ju auto. Kuna meil 2 vaba päeva, siis oleme enamuse ajast veetnud telekat vaadates, blogi kribades ja süües. Vaja ju koguda nati energiat uuteks seiklusteks :D
Mis tulevik toob veel ähmane. Igal juhul Hiinast loobusime ja vahetasime selle kahenädalase Jaapani tuuri vastu. Austraalias oleku aeg vaja veel paika panna :D

Vaikselt lähenes 13 september - mu sünna. Juba pikalt mõtlesin, et mida ma siis koogiks teen ja kas ikak pidada seda Arlbergis jne. Nädal varem saabus mu pakike emalt armastusega :D palju šhoksi ja kamajahu. Eks ma lahkelt ikka jagasin ka teistega. Kuid Oravakese tiramisudele tegin ikka üksi lõpu peale. Adamil ja ka Vinnyl oli sel nädalal sünna, nii et viisin ka neile õlu/veini kingiks. Nuh eks need kõik tasuta saadud: nii nagu ka Airliel - kõik mis majast leiad, saad endale ehk jagad tiimi vahel. Me jõime alksi vähem kui enamik punt, nii et kahju ei olnud asjadest loobumisel :D
Igal juhul koogi osas sai otsus tehtud ning söögi pärast ei pidanud ma muretsema: Kathrene pidi tegema sushit. Oh jaaa ning draamad algasid.
Kathere ja Simon pidid minema reedel oma šhopingule Brighti ning eelneval õhtul ütlesid, et jou kuna nad vässud, siis teevad suhit ja muffeneid järgmisel päeval ehk laupäeval. Kuna Moises ja Luis pidi kah tulema, siis ma lihtsalt istusin suu ammuli ning mõtsin, mida kurat ma inimestele siis söödan. Sest sushi lubadused tehti juba 3 nädalat tagasi ning kuni neljapäevani raiuti sama juttu pea iga päev. Ega sünnipäeva laps ei peaks ju ise miskit tegema?????
Lõppes sellega, et ma olin jälle pissed off nagu alati ja tahatsin juba mäelt kaugele põgeneda ning üksi kuskile huvitavasse kohta minna ja pidada rahulikku sünnat: me, myself and hot chocolate stiilis. Oh kuidas ma inimesi vahest ei salli :D
Lõpuks siis panin oma pea tööle ja lasin neil Brightist mõned asjad tuua, kuid koogi valmistasin ise juba neljapäev. Lõpuks siis tegin oma versiooni teistmoodi kartulisalatist ja mini feik pizzad. Toitu tuli kuhjani.
Päeva alustasin ma muidugi Black Diamondi koristusega :D mu lemmik koht ju ning muudkui laulsime Diamonds are forever :D. Sellele järgnes vara lõpetamine ning pessu minek peale lõunat. Ja siis hakkas kokkamine pihta: kartulid ahju, pizza taigen valmis. Naabrid jõudsid Brightist koju ja tõsisem kokkamine võis lõpuks alata. Muidugi nende valikud toidu osas olid jurad. Väitsin kohe, et tooge odavamad asjad aga oh ei...arve oli lõpuks ikka tore summa (pool mu tavalisest toidu eelarvest) ning tõid nad peaaegu mitte miskit.
Õhtu oli siiski tore. Süüa sai palju, nalja sai palju ning igasugu helbeid ning stringe lendles palju....kõike palju :D. Luis ja Moises tõid mulle kooki ning ahjukana toidu juurde. Samas saime ka teada, et hooaeg lõppeb nädal varem. Nu mis teha.
Pidu lõppes juba varakult. Nati koristasime tuba puhtamaks, naabrid tuttu ja Marili lasi jalga. Mis siis ikka, eks lobasin oma õdede ja emaga telefonis enne kui magama läksin. Järgmisel päeval sain kauaoodatud sushit ja muffeneid, kuid ega need miskit erilist ei olnud ning nende valmistamine oli juba omaette ooper.....sushi ettevalmistamine algas juba kella 3st ning süüa saime umbes 7 aeg. See ju sushi...siuh-siauh ja valma...
Mis teha inimestest saab kõrini. Kõik need piskud asjad nagu 2 tundi Simoni varem tõusmine, et hommikul dušši alla minna ja mu pea juures kose mühina tekitamine või tema komme mitte dušši võtta peale töötegemist. Või kõik need tühjad lubadused rääkimata muudest asjadest....ohhhh tahaks juba kodus olla, kuid veel mitu kuud reisimist ees ja kes teab, ehk tabab Nepalis valgustuse hetk ning vabanen oma üha enam tekkivatest negatiivsetest mõtetest ja tunnetest teiste vastu.....või saab must hoopis nunn hahaaa (vaevalt xD). 
Ma olen siin mäel ainult ühe asja üle tänulik: mu mp3 :D mille saab alati mängima panna ja kõiki inimesi ignoorida. Ja ta on viimasel ajal ikka parajalt vatti saanud :D

Ühel ilusal tiimijuhtide miitingul ennustati, et hooaeg lõppeb 4 oktoobril või nati varem-hiljem. Nu mis siis ikka...reaalsuses hakkas juba jamaks minema septembri algul. Ja nuh olegem ausad: paljud juba lahkuvad vaikselt. Nii siis lasi jalga ka Stevan koos kolme inimesega. Neil nimelt plaan pidutseda-möllata Aasias enne kojuminekut. Chris lasti aga lahti, sest ühel hommikul pidi olema tööl, aga väitis, et oli majas pidutsejate pärast vähese unega...tegelik põhjus, ta lihtsalt luuserdas viimasel ajal palju. Lahti lasti ka Ed, sest see oli mega aeglane, alati oli hulk asju vaja fix upida ning üleüldiselt oli ta käega kõigele löönud.
Kuid meid ootas siiski ees viimne ühissööming ehk hooajalõpu BBQ. Selleks pidin mina valmistama kartulisalati, mida suuresuuga kõik lubasid abistada.
Nii siis tulin töölt koju ja panin kohe kartulid keema. 4 kilo võtab parajalt aega. Ja siis olid kõik kadunud. Marili läks Moisese ja Luise juurde filmile, Kathrine ja Simon sõid ja vaatasid telkut ning siis heitis plika magama ja Simon mängis Faces mängu. Kell oli juba üheksa midagi ja mul oli vaja salatit teha, sest lõpuks kartulid piisavalt jahtunud. Pold seal keskit abik ning lisaks pott, mida ma kavatsesin, oli toanaabrite toidu all kinni. Pidin siis esmalt panema nende toidu konteineritesse, poti pesema ja muud asjad eemaldama enne kui sain hakata oma salatit valmistama. Poolteist tundi hiljem olin omadega valmis ja suht pissed off. Aeg oli magama heita.
Järgmine päev muidugi enne pidu töötasime ja jumal tänatud, et salati enne valmis tegin, sest pesust tulles anti enam vähem 5 minutit, et riidesse panna ja nägu teha, sest pidu oli Dinner Plainil. Ja see õhtu oli mul isegi tuju juua. Firma kulul, nii et miks mitte. Paarkümmend minutit hiljem Moises juba lahkus, keevavereline nagu ta on - üldteada, et ta eriti neid inglasi ja nende lolle nalju ei salli. Seekord vihastas aga ohutu Shauni nalja peal (too Ozi, kes meil linu toob ja viib). Shaun oli ka meie lihaküpsetaja....hmm pean mainima, et suht kuiv ja üleküpsetatud oli õhtu märksõnadeks.
Õhtu oli iseenesest tore. Inimesed kiitsid mu salatit, õlu sai joodud ja nalja tehtud. Igal juhul rääkisin ma inglastega juttu ning nuh kohati läks vestlus mulgi kaduma. Poisid ja nende spordi jutud ning lisaks hulk mõistmatudi slängi väljendeid habemesse (Poistel olid nimelt enamikel vuntsid või habemed ees, ju neil siis oli külm, et sellise pisku ühisürituse korraldasid :D). Parim oli muiudgi kui Dan (üks inglastest, kes koos Adamiga hiljem saabusid mäele ehk Batman ja Robin) tegi hea versiooni kaasalaulmisest Ronan Keatingu Rollercoasterile. Laul nati kiiremaks ja siis aeglasemaks - tundus, et see on ennegi ta repertuaaris olnud. Õhtu naelaks sai kindlasti Ross, kellel aeti juuksed maha. Luis tegi esimesed liigutused masinaga ja ülejäänud kamp jätkas. Rossile jäeti mõneks ajaks kerge tutt pähe, aga repertuaar HareKhrishnast jäi tal tegemata. Kogu õhtu aga lauldi, et tuleb teha danceoff Dinner Plaini ja Arlbergi rahava vahel. Kuna meie omad olid suht vässud, siis lasin koos nendega siiski varem jalga. Väidetavalt pärast see ikkagi toimus ja kuna väike osa oli Arlbergist esindatud, siis otseloomulikult me kaotasime.

Iga paari nädala tagant läks Luis Melbourne, et viia kontorisse meie täidetud aegade tabelid ning anda aru firmale ning näha oma pere :D
Meie Mariliga aga panime oma kojusõidu plaanid paika. Ehk siis Nepaali kloostris veetmise aeg kindel ning Marilil vaja enne 25ndat Oktoobrit riigist lahkuda (viisa aegub), kuid mis edasi? Lisaks mul ikkagi plaan Uus-Meremaa aasta teha ehk siis vaja röntgen teha.
Otsustasime, et plaan järgmine: lähme Hiinasse, sealt rongiga Nepaali, kust siis lõpuks Jõuluks koju. Enne riigist lahkumist aga rändame nati ringi Austraalias. Ehk meil siis vaja teha oma viisad ning röntgen. Nii siis ainus loogiline eesmärk: lähme Melbsi koos oma bossiga.
Panime kinni röntgeni aja, kuid siis selgus, et Uus-Meremaa viisa kvoot täi...uuesti saab proovida alles aprill 2014....ja nii lendasid mu kauema aegsed plaanid metsa. Mis siis ikka, eks näis mis elu toob.
Igal juhul esmaspäeval peale tööd võtsime oma asjad ja hiline 5tunnine sõit Melbsi võis alata. Meie üllatuseks armastas Luis kuulata igasugu musa (sealhulgas 99problems :D) ning ka Moises tuli kaasa. Õhtul kella 10ne paiku visati meid Nomadi hostelisse, viskasime asjad tuppa ja läksime süüa otsima. Nagu ikka olid enamus kohad kas kinni või kohe sulgemas. Pole siis ime, et me otsustasime Hiina söögi kasuks sel lihtsal põhjusel, et see oli avatud hommikuni. Söögi üle kurta ei saa ning portsionid olid võimsad.
Järgneval päeval oli mu eesmärk kohtuda Sirliga, keda ma ei olnud aastaid näinud ning kes võrdlemisi alles tulnu Austraaliasse, ja lisaks šhopata ning ajada viisa asju. Selgus, et Nepaali viisa oli lihtne - selle saame lennujaamas, kuid Hiina viisa hullem asjaajamine. Nimelt on vaja dokumente täita, lisada fotod, võtta tõendid, et me töötame jne. - ega ma sinna ju immigrandiks ei taha minna???!!!????
Nii siis vaikselt juba kaalusime Hiinast loobumist. Vähemalt selleks korraks. Nii siis lobisesin pikalt hoopis Sirliga Starbucksis kuni Marili istus juuksuris. Õhtul läksime Moisesega India kohta sööma (Airlie India toit siiski mu lemmik) ning peale seda vaatama Wolverine uut filmi kinno. Pean tunnistama, et olin töö ajakavas ehk siis kangesti silm vajus filmi ajal kinni, kuigi see oli hääää :D
Teine päev koosnes šhoppamisest, juuksuri käimisest ning mõnusa kookosekakao joomisest mmmmm. Eelmisel päeval ka valmis plaan minna vaatama King Kongi muusikali :D mõeldud tehtud. Hommikul ostsime piletid ja enne kella 8sast etenduse algust läksime Tai restosse. King Kong on omapärane ehk siis esimest korda kui lavadele toodud nii suur elukas, keda terve tiim pidi liigutama ning möirged ja tegevused olema sekundi täpsusega paika pandud. Juhuuu minu esimene Austraalia teatri elamus.
Öösel kella 3st hakkasime Hothamisse tagasi sõitma ning enne kaheksat olime platsis juba. Mul oli Melbsist kaasa ostetud BigMac, sest Vinny muudkui naljatas, et ära siis unusta mulle osta. Johaidii...teadsin et ta teeb nalja, kuid ostsin selle nalja pärast....tahtsin lihtsalt teada, kui hädasti keegi tahab burksi, sest too kõnealune oli juba oma 12 tundi vana enne kui ta selle ära sõi. Ellu ta jäi :D
Hothamile jõudes käisime pesus ja valmistusime tööpäevaks, sest 10nest hakkas koristaja elu jälle pihta :D. Õhtul ootas meid aga tüüpiline Kanada söök ning varajane voodisse minek :D

Igal nädalal olime tööl umbes 5 päeva, vahest ka päeva rohkem. Nu mis teha....
Hooaja lagul lubasime suure suuga minna suuskama, teha lumeingleid ning kelgutada. Pealegi saab siin teha kelgukoerte sõitu. Aga kuna hooaeg oli nadi ja lumiseid päevi ehk tüeliselt lumiseid päevi vähe ning kõik kallis, siis uskuge või ei mu 3 liugu jäid esimesteks ja viimasteks. Tahtsin tõesti teha kelgukoerte sõitu, kuid kuna see Dinner Plainil, siis sealne lume olu oli veel halvem ja nendel paaril paremal nädalal olime me hoopis nagu kiired mesimummud ja tegime kõvasti tööd :D.

Natuke ka siis lisaks töötajatest ja ülemjuhatajatest. 
Enamikud meie töötajatest on siis kamp inglasi, kes pikiti kõik ühest hostelist peale. Lisaks mainitud saksa plikad, rootsi plika ning umbes kuu hiljem ilmusid kohale ka meie uus toanaabri paarike (Kanada plika ja Ozi kutt, kes töötasid ka Kanadas suusakuurortis). Lisaks nädalavahetustel hakkasid meid abistama muidu muudel aladel töötavad inimesed: osad olid spa respast, õpetasid lapsi suusatama jne. ehk tahtsid lihtsalt nati ekstra raha teenida.
Hommikuti anti teada, millised korterid/majad on vaja enne kella 3e või max 3.30 lõpetada, sest sinna tulevad inimesed sisse ning Mel (põhi Hothami kontroll) pidi neid enne kontrollima ning vajadusel meie minema ja tegema fix upe. Üldjuhul Melil oli alati millegi üle viriseda....samas eks see ta töö kah.
Seoses kiiremaks minekuga oli vaja määrata ka nö. tiimijuhid, kes siis peavad inimesi käsutama, suunama ja nende tööd kontrollima samas ka ise töötades. See tähendas lisa raha ning palju vihastamist ja stressi. Nii sisi oli meil olemas juba üks Chris, nädala või nii ka Stevan ning 2te oli veel vaja. Ühena valiti Ed (meenutas nati wannabe Johnny Deppi Kariibikates) ja teiseks sai Katie. Keegi ei sallinud teda, sest ta oli lohakas, laisk ning üleüldse imelik. 

Esiteks ta armastas klatsida, teiseks enamikud arvavad, et ta sai tiimijuhiks ainult põhjusel, et ta väitis kõigile, et ta see on (kuigi ta ei olnud) ning kolmandaks ta sundis kõiki töötama ja kiirustama ise mitte midagi tehes. Tänu sellele oli alati hulk fix upe tema juhitud korterites vaja teha. Mina sattusin ta tiimi õnneks ainult paaril korral, kuid lõpupoole hakkasid kõik talle juba vastu. Nii et aeg oli ta lahti lasta, kuid noh...tegelikult kõik teadsid, et umbes paari nädala pärast lahkub ta nagunii oma mehekesega farmi tööle. 
Ta armastas ka igasugu jutte välja mõelda ning Marili ja Moises sai lõpuks ta lemmik teemaks. Igaljuhul oli koguaeg mingid kõlakad õhus ning jäi mulje nagu mina ja Marili oleksime miskid lemmikud või üleüldse bitchid....ja kõik sellepärast, et mingi piff mõtles peas asju välja ja kuulutas neid, ning tõtt nendes oli umbes 10%. Pärast selgus, et rootsi plika Julia oli suht samasugune. Võib-olla seepärast need kaks läbi ei saanudki :D.
Peale Katie vallandamist sain ma uueks tiimijuhiks. See tähendas, et oma esimesel ametlikul päeval peale hullu jooksmist jne (kiire päev) ning hulludega võitlemist, läksin ma juba poole kaheksast voodisse tuttu. Ma tundsin, et ei taha kedagi näha ega midagi kuulda ehk ma olin suht tige avastades kui saamatud enamikud töötajad mu silmis olid. Samas mida oligi arvata, kui enamikud poisid ja kõik samast kohast kogenematud võetud ning kelle ainus eesmärk oli parajalt viilida rohkemate tundide kogumise eesmärgil. Selline on elu :D

Nädal hiljem võis töö alata. Pidime minema kella poole seitsmeks kontori juurde, et teha general puhastust ehk siis koristasime ühisala tualette, huuverdasime ja vahetasime prügikotte jne. Väga glamuurne töö :D, kuid nii hakkasime tasapisi kohtama kõiki oma kaastöölisi. Vahest pidime pärast üldasja ka koristama paari korterit. Tegime sellist asja ainult 4 korda ning siis leiti, et me oleme liiga head sellise jura jaoks...edaspidi oleme ainult koristanud kortereid ja maju (ehk chalet).
Nagu selgus, siis on neil väga palju erinevaid kohti. Näiteks tüüpiline on kontroiga samas majas White Chrsital korterid, mida siis suurem hulk. Seejärel on Hot Plate koht, mis jaguneb 2ks: 3 mitme korteriga maja Schnapps, Sambuca ja Absollute ning chaletid ehk kolmekordsed majad enamasti. Tüüpiline chalet sisaldab ülakorrust, kus köök ja elutuba, keskmisel sissepääs koos paari wc-vannitoa ja paari magamistoaga, allkorrusel aga veel paar magamistuba ja wc'd. Mõne puhul on olemas ka TV tuba või niisma logelemise ruum. Igal ühel on nimi nt Carvaggio, Cloudbreaker, Icebreaker, Nolisky, Edge 1 ja Edge 2, Sanki, Double Black, Sub Zero, Jagungal, Twirlligig, Dingo Joe's, Goubongra Lodge, Eagles Nest, Gundanora. Kaks vihatumat minu poolt on kindlasti Red Robin (igakord oli seal miski jama: veri kapiustel jne 2 korda pluss ükskord ka süstlad köögilaual) ja kalleim koht Black Diamond (see ainus koht oma mullivanniga, lisaks mahagonist uksed jne, kuid see koht lihtsalt tekitas alati masendust). Kõik need kohad on ehitatud jumal teab millal ja vajaksid palju värskendust, kuid eks omanikud ei taha miskit teha....Lisaks on veel pisikesed korterid tiba kaugemal ehk Ultima piirkond ning kaugemal (sinna autoga minema) Davenport ala ehk kahekordsed Chaletid ja ilusad Moritzi korterid.
Enamasti oleme me tiimides 4 või 5kesi, kuid väikseim arv on olnud 2 ja suurim 7 :D.
Ahjaa enne töö alustamist lasi Ozi naine meie juurest jalga, sest tal oli vaja oma eksiga sotid selgeks teha. Nii saime me siis Mariliga kahekesi oma korterit nautida tervelt kuuaega. Luksus mis sugune :D. Selle aja jooksul suutis ta aga ka haigeks jääda: kaotas oma hääle ja pidi töölt paar vaba päeva võtma...

Nii siis 11nda hommikul võtsin oma kodinad ja läksin rongipeatusesse. Marili juba saatis sõnumi, et ta jäi rongist maha ja jama käes. Me jääme hiljaks. No peale rongi jäin ootama Marili, et ikka koos bussile minna. Sõit kestis oma 7 minutit ja siis oli meil veel oma 5minutit aega kuni kell tiksus 10e. Kuna seal silte ja asju ei olnud, siis meil eee me jääme hiljakas. Mis siis ikka: saatsin Paulile sõnumi ja lobisesin telefonis, et eee "We are lost". Tuli ta meile järgi ja selgus, et ACleanerworldi kontor oli nurga taga...hahaaa.
Kontoris tutvustati meile Manchesterist pärit Rossi (28a.), 2te saksa plikat (nii 19a.) ja ühte Ozi naist, kelle lapsed siis juba suured. Nu mis siis ikka. Jõime kohvi, täitsime lepingud ja kuulasime huviga Pauli seletust oludest. Nimelt põhjus, miks ma varem mäele ei saanud oli lihtne....lund ei ole. Esimene sats oli juba mäel ja meie olime teine....tulemas oli veel kolmas. Igaljuhul selgus, et me hakkame elama mäe peal mitte kaugemal oleval külas Dinner Plain nagu ülejäänud. Why not :D
6tunnine sõit mäkke võis alata. Teel tehti peatus Mäkkaris ja kuna me näljas, siis wrap oli igati tore vahepala. Kui umbes tunnike oli veel jäänud, siis tegime me poe peatuse Brightis, kus me tasuta 50doltsi eest toitu võisime valida. No ostsime nädala varu ja jätkasime teed. Jõudsime kohale juba pimedas 6 ringis õhtul. Nii siis ootasime natuke kontori juures ja sealt suundusime Arlbergi hotelli. Hotelli???? Me saime aru, et oleme eraldi majades, aga ei, me saime korterisse hotelli.
Seejärel selgus, et seal kokku 3 korterit ja nuh ega need kõrvuti ju ei old...vastavalt 117, 401, 532 ehk siis esimene number ütleb korruse. Ainult ülemise korruse omas oli pesumasin ja kuivati, mida ma hakkasin edaspidi tihti kasutama, kuid esimesed 1,5 kuud oli pesumasin rivist väljas. Igal juhul mina, Marili ja Ozi tädi saime 401, Ross ja kaks sakslast said viiendale ning esimesel pidi juba olema kaks inglise kutti...
Viskasime oma kotid koju, sõime, rääkisime ja heitsime magama.
Järgneval päeval siis uudistasime nati mäel ja läksin ka alumisele uksele koputama ning tutvustama ennast inglise poistele (tirisin Marili ja Ozi naise kah kaasa hahaaa). Nii tutvusime Vinny ja Steveniga. Vinny päris nimi oli Daniel nagu selgus, hüüdnime oli ta saanud juba poisina jalka treenerilt. Natuke lobisesime ja saime teada tõsiasja. Ross, saksa plikad ja enamikud töötajad siin mäel (meie firma koristajad siis) olid kõik ühest hostelist ja suht suvalt saanud selle töö. Need kaks, kes pidid algselt tulema, aga ei saanud (liitusid nad meiega siiski üle kuuaja hiljem). No tore küll, eks see ka põhjus, miks ma esimesse tiimi ei saanud.

Nu igal juhul vaade meie toast oli hea ja ega nuriseda ei saa. Esimese satsiga saabudes oleksime pidanud minema elama haisvasse majja koos saja matsiga, kes ei viitsi enda järgi koristada. Seal elasid ka Luis ja Moises, Luis oli siis nö. boss (Filipiinidel sündinud Ozis elav) ja Moises ülemjuhataja (Mehhikost pärist, Oziga abielus).
Teisel päeval siis vahtisime ringi, tegime paari klõpsu ja sattusime elevusse mõnest lumekübemest, mis paar päeva hiljem sadas. Esimese nädala eest meilt raha ei võetud üüri ees. Lisaks näidati meie töö põli ette ning õpetati kuidas voodeid teha :D. No problem. Lisaks kostitati kuuma kakaoga :D. Kerge lume tulekuga nägime juba paari töötajat kelgutamas, nii et ma lõin kaasa ja sain oma 3 esimest liugu tehtud. Little did I know et need ka mu viimasteks jäid. Mis siis ikka, eks me jalutasime, kohvitasime ning käisime ka Arlbergi rahvaga meie esimesel peol Generalis, suht urgas, kuid tantsida saime siiski piisavalt :D.

Ja lennuk maandus Melbsis, kust ootas meid ees bussisõit. Naljakas oli samal ajal mõelda, et kunagi sõitsin ma seda sama teed algaja päkkerina. Siis oli kõik uus ja võõras. Nüüd oli, ah Austraalia nagu Austraalia ikka :D
Kuid linnale lähenedes nägin ikka muudatusi ka. Hetkel ehitatakse suur vaateratast ning buss läbis kohti, mida ma polnud enne näinudki või tähele pannud. Igal juhul panin ma hostelisse koha kinni ja buss viis mind eraldi tasuta sinna maja ette. Nii kui hostelit nägin, meenus, et selle hosteli ametlik baar on Joint klubi, kus ma olen ju korra aega veetnud :D
Nii ma siis surfasin hostelis ja lobisesin sealsete asukatega. Tegin ka õhtuseid jalutuskäike, muusika kõrvades ja jalutus võis alata.
Neljapäeval sain Mariliga kokku ja tale riiete šhoppamine võis alata. Läksime suusapoodi Auski ja valisime sada aastat seal riideid. Nii lahkusin ma poest suusapükste, suusajope ja talvesaabastega. Asju ostes mu silm ka ei pilkunud, esimest korda elus :D. Eestis olles ei oleks ma elusees ostnud sellistes summades tooteid. Kuid ma ei kahetse ka miskit, neid asju ju ka Eestis vaja. Enne seda käisime Federation Squarel tasuta jazz kontserdi kuulamas, loomulikult ka Lushis šhampooni muretsemas ning elu ilma Starbucksi kohvita ei kõlba kuskile xD.
Väsitava päeva lõpetasome Marocco restost Sahara. Pean mainima, et Airlie restot fännan rohkem :D.
Reede veetsin ma hosteli rahvaga, väike pidu hosteli toas ja palju loba ja tantsu. Laupäeva aga veetsime Mariliga meie lemmikus Spice Marketis. Enne seda tuli Marili aga mu hostelisse, kus lobisesime pikalt mingite iirlastega ja ka kahe soome plikaga. Sellele omakorda eelnes jazzi kuulamine jälle Federationil, kus Helix puu lauldi tuledesse ning kus laulis Jayden Lilly, väga hea akustiline tunnine kontsert :D
Peale joomisi ja lobisemisi läksime Spice. Tore oli, kuid vana säde kuidagi kustunud. Lõpetasime oma tantsud suht vara ja läksime hommikul Mind Spirit Body festivalile. No palju hookust pookust ütleks. Vaatasime mõnda esitus, workshope ning mediteerisime nati (mul tuli unekas jälle :D). Pärast käisime hostelis söömas ning suundusime Helixi juurde naiskoori kuulama.
Esmaspäeva veetsin ma pakkides ja asju ülevaadates ning viimseid lisasid muretsedes. Teisipäeva hommikul aga oli aeg lahkuda ja vaadata elu üle suusakuurortis. Hotham, siit me tuleme...