Iga paari nädala tagant läks Luis Melbourne, et viia kontorisse meie täidetud aegade tabelid ning anda aru firmale ning näha oma pere :D
Meie Mariliga aga panime oma kojusõidu plaanid paika. Ehk siis Nepaali kloostris veetmise aeg kindel ning Marilil vaja enne 25ndat Oktoobrit riigist lahkuda (viisa aegub), kuid mis edasi? Lisaks mul ikkagi plaan Uus-Meremaa aasta teha ehk siis vaja röntgen teha.
Otsustasime, et plaan järgmine: lähme Hiinasse, sealt rongiga Nepaali, kust siis lõpuks Jõuluks koju. Enne riigist lahkumist aga rändame nati ringi Austraalias. Ehk meil siis vaja teha oma viisad ning röntgen. Nii siis ainus loogiline eesmärk: lähme Melbsi koos oma bossiga.
Panime kinni röntgeni aja, kuid siis selgus, et Uus-Meremaa viisa kvoot täi...uuesti saab proovida alles aprill 2014....ja nii lendasid mu kauema aegsed plaanid metsa. Mis siis ikka, eks näis mis elu toob.
Igal juhul esmaspäeval peale tööd võtsime oma asjad ja hiline 5tunnine sõit Melbsi võis alata. Meie üllatuseks armastas Luis kuulata igasugu musa (sealhulgas 99problems :D) ning ka Moises tuli kaasa. Õhtul kella 10ne paiku visati meid Nomadi hostelisse, viskasime asjad tuppa ja läksime süüa otsima. Nagu ikka olid enamus kohad kas kinni või kohe sulgemas. Pole siis ime, et me otsustasime Hiina söögi kasuks sel lihtsal põhjusel, et see oli avatud hommikuni. Söögi üle kurta ei saa ning portsionid olid võimsad.
Järgneval päeval oli mu eesmärk kohtuda Sirliga, keda ma ei olnud aastaid näinud ning kes võrdlemisi alles tulnu Austraaliasse, ja lisaks šhopata ning ajada viisa asju. Selgus, et Nepaali viisa oli lihtne - selle saame lennujaamas, kuid Hiina viisa hullem asjaajamine. Nimelt on vaja dokumente täita, lisada fotod, võtta tõendid, et me töötame jne. - ega ma sinna ju immigrandiks ei taha minna???!!!????
Nii siis vaikselt juba kaalusime Hiinast loobumist. Vähemalt selleks korraks. Nii siis lobisesin pikalt hoopis Sirliga Starbucksis kuni Marili istus juuksuris. Õhtul läksime Moisesega India kohta sööma (Airlie India toit siiski mu lemmik) ning peale seda vaatama Wolverine uut filmi kinno. Pean tunnistama, et olin töö ajakavas ehk siis kangesti silm vajus filmi ajal kinni, kuigi see oli hääää :D
Teine päev koosnes šhoppamisest, juuksuri käimisest ning mõnusa kookosekakao joomisest mmmmm. Eelmisel päeval ka valmis plaan minna vaatama King Kongi muusikali :D mõeldud tehtud. Hommikul ostsime piletid ja enne kella 8sast etenduse algust läksime Tai restosse. King Kong on omapärane ehk siis esimest korda kui lavadele toodud nii suur elukas, keda terve tiim pidi liigutama ning möirged ja tegevused olema sekundi täpsusega paika pandud. Juhuuu minu esimene Austraalia teatri elamus.
Öösel kella 3st hakkasime Hothamisse tagasi sõitma ning enne kaheksat olime platsis juba. Mul oli Melbsist kaasa ostetud BigMac, sest Vinny muudkui naljatas, et ära siis unusta mulle osta. Johaidii...teadsin et ta teeb nalja, kuid ostsin selle nalja pärast....tahtsin lihtsalt teada, kui hädasti keegi tahab burksi, sest too kõnealune oli juba oma 12 tundi vana enne kui ta selle ära sõi. Ellu ta jäi :D
Hothamile jõudes käisime pesus ja valmistusime tööpäevaks, sest 10nest hakkas koristaja elu jälle pihta :D. Õhtul ootas meid aga tüüpiline Kanada söök ning varajane voodisse minek :D
Meie Mariliga aga panime oma kojusõidu plaanid paika. Ehk siis Nepaali kloostris veetmise aeg kindel ning Marilil vaja enne 25ndat Oktoobrit riigist lahkuda (viisa aegub), kuid mis edasi? Lisaks mul ikkagi plaan Uus-Meremaa aasta teha ehk siis vaja röntgen teha.
Otsustasime, et plaan järgmine: lähme Hiinasse, sealt rongiga Nepaali, kust siis lõpuks Jõuluks koju. Enne riigist lahkumist aga rändame nati ringi Austraalias. Ehk meil siis vaja teha oma viisad ning röntgen. Nii siis ainus loogiline eesmärk: lähme Melbsi koos oma bossiga.
Panime kinni röntgeni aja, kuid siis selgus, et Uus-Meremaa viisa kvoot täi...uuesti saab proovida alles aprill 2014....ja nii lendasid mu kauema aegsed plaanid metsa. Mis siis ikka, eks näis mis elu toob.
Igal juhul esmaspäeval peale tööd võtsime oma asjad ja hiline 5tunnine sõit Melbsi võis alata. Meie üllatuseks armastas Luis kuulata igasugu musa (sealhulgas 99problems :D) ning ka Moises tuli kaasa. Õhtul kella 10ne paiku visati meid Nomadi hostelisse, viskasime asjad tuppa ja läksime süüa otsima. Nagu ikka olid enamus kohad kas kinni või kohe sulgemas. Pole siis ime, et me otsustasime Hiina söögi kasuks sel lihtsal põhjusel, et see oli avatud hommikuni. Söögi üle kurta ei saa ning portsionid olid võimsad.
Järgneval päeval oli mu eesmärk kohtuda Sirliga, keda ma ei olnud aastaid näinud ning kes võrdlemisi alles tulnu Austraaliasse, ja lisaks šhopata ning ajada viisa asju. Selgus, et Nepaali viisa oli lihtne - selle saame lennujaamas, kuid Hiina viisa hullem asjaajamine. Nimelt on vaja dokumente täita, lisada fotod, võtta tõendid, et me töötame jne. - ega ma sinna ju immigrandiks ei taha minna???!!!????
Nii siis vaikselt juba kaalusime Hiinast loobumist. Vähemalt selleks korraks. Nii siis lobisesin pikalt hoopis Sirliga Starbucksis kuni Marili istus juuksuris. Õhtul läksime Moisesega India kohta sööma (Airlie India toit siiski mu lemmik) ning peale seda vaatama Wolverine uut filmi kinno. Pean tunnistama, et olin töö ajakavas ehk siis kangesti silm vajus filmi ajal kinni, kuigi see oli hääää :D
Teine päev koosnes šhoppamisest, juuksuri käimisest ning mõnusa kookosekakao joomisest mmmmm. Eelmisel päeval ka valmis plaan minna vaatama King Kongi muusikali :D mõeldud tehtud. Hommikul ostsime piletid ja enne kella 8sast etenduse algust läksime Tai restosse. King Kong on omapärane ehk siis esimest korda kui lavadele toodud nii suur elukas, keda terve tiim pidi liigutama ning möirged ja tegevused olema sekundi täpsusega paika pandud. Juhuuu minu esimene Austraalia teatri elamus.
Öösel kella 3st hakkasime Hothamisse tagasi sõitma ning enne kaheksat olime platsis juba. Mul oli Melbsist kaasa ostetud BigMac, sest Vinny muudkui naljatas, et ära siis unusta mulle osta. Johaidii...teadsin et ta teeb nalja, kuid ostsin selle nalja pärast....tahtsin lihtsalt teada, kui hädasti keegi tahab burksi, sest too kõnealune oli juba oma 12 tundi vana enne kui ta selle ära sõi. Ellu ta jäi :D
Hothamile jõudes käisime pesus ja valmistusime tööpäevaks, sest 10nest hakkas koristaja elu jälle pihta :D. Õhtul ootas meid aga tüüpiline Kanada söök ning varajane voodisse minek :D
RSS Feed