Vaikselt lähenes 13 september - mu sünna. Juba pikalt mõtlesin, et mida ma siis koogiks teen ja kas ikak pidada seda Arlbergis jne. Nädal varem saabus mu pakike emalt armastusega :D palju šhoksi ja kamajahu. Eks ma lahkelt ikka jagasin ka teistega. Kuid Oravakese tiramisudele tegin ikka üksi lõpu peale. Adamil ja ka Vinnyl oli sel nädalal sünna, nii et viisin ka neile õlu/veini kingiks. Nuh eks need kõik tasuta saadud: nii nagu ka Airliel - kõik mis majast leiad, saad endale ehk jagad tiimi vahel. Me jõime alksi vähem kui enamik punt, nii et kahju ei olnud asjadest loobumisel :D
Igal juhul koogi osas sai otsus tehtud ning söögi pärast ei pidanud ma muretsema: Kathrene pidi tegema sushit. Oh jaaa ning draamad algasid.
Kathere ja Simon pidid minema reedel oma šhopingule Brighti ning eelneval õhtul ütlesid, et jou kuna nad vässud, siis teevad suhit ja muffeneid järgmisel päeval ehk laupäeval. Kuna Moises ja Luis pidi kah tulema, siis ma lihtsalt istusin suu ammuli ning mõtsin, mida kurat ma inimestele siis söödan. Sest sushi lubadused tehti juba 3 nädalat tagasi ning kuni neljapäevani raiuti sama juttu pea iga päev. Ega sünnipäeva laps ei peaks ju ise miskit tegema?????
Lõppes sellega, et ma olin jälle pissed off nagu alati ja tahatsin juba mäelt kaugele põgeneda ning üksi kuskile huvitavasse kohta minna ja pidada rahulikku sünnat: me, myself and hot chocolate stiilis. Oh kuidas ma inimesi vahest ei salli :D
Lõpuks siis panin oma pea tööle ja lasin neil Brightist mõned asjad tuua, kuid koogi valmistasin ise juba neljapäev. Lõpuks siis tegin oma versiooni teistmoodi kartulisalatist ja mini feik pizzad. Toitu tuli kuhjani.
Päeva alustasin ma muidugi Black Diamondi koristusega :D mu lemmik koht ju ning muudkui laulsime Diamonds are forever :D. Sellele järgnes vara lõpetamine ning pessu minek peale lõunat. Ja siis hakkas kokkamine pihta: kartulid ahju, pizza taigen valmis. Naabrid jõudsid Brightist koju ja tõsisem kokkamine võis lõpuks alata. Muidugi nende valikud toidu osas olid jurad. Väitsin kohe, et tooge odavamad asjad aga oh ei...arve oli lõpuks ikka tore summa (pool mu tavalisest toidu eelarvest) ning tõid nad peaaegu mitte miskit.
Õhtu oli siiski tore. Süüa sai palju, nalja sai palju ning igasugu helbeid ning stringe lendles palju....kõike palju :D. Luis ja Moises tõid mulle kooki ning ahjukana toidu juurde. Samas saime ka teada, et hooaeg lõppeb nädal varem. Nu mis teha.
Pidu lõppes juba varakult. Nati koristasime tuba puhtamaks, naabrid tuttu ja Marili lasi jalga. Mis siis ikka, eks lobasin oma õdede ja emaga telefonis enne kui magama läksin. Järgmisel päeval sain kauaoodatud sushit ja muffeneid, kuid ega need miskit erilist ei olnud ning nende valmistamine oli juba omaette ooper.....sushi ettevalmistamine algas juba kella 3st ning süüa saime umbes 7 aeg. See ju sushi...siuh-siauh ja valma...
Mis teha inimestest saab kõrini. Kõik need piskud asjad nagu 2 tundi Simoni varem tõusmine, et hommikul dušši alla minna ja mu pea juures kose mühina tekitamine või tema komme mitte dušši võtta peale töötegemist. Või kõik need tühjad lubadused rääkimata muudest asjadest....ohhhh tahaks juba kodus olla, kuid veel mitu kuud reisimist ees ja kes teab, ehk tabab Nepalis valgustuse hetk ning vabanen oma üha enam tekkivatest negatiivsetest mõtetest ja tunnetest teiste vastu.....või saab must hoopis nunn hahaaa (vaevalt xD).
Ma olen siin mäel ainult ühe asja üle tänulik: mu mp3 :D mille saab alati mängima panna ja kõiki inimesi ignoorida. Ja ta on viimasel ajal ikka parajalt vatti saanud :D
Igal juhul koogi osas sai otsus tehtud ning söögi pärast ei pidanud ma muretsema: Kathrene pidi tegema sushit. Oh jaaa ning draamad algasid.
Kathere ja Simon pidid minema reedel oma šhopingule Brighti ning eelneval õhtul ütlesid, et jou kuna nad vässud, siis teevad suhit ja muffeneid järgmisel päeval ehk laupäeval. Kuna Moises ja Luis pidi kah tulema, siis ma lihtsalt istusin suu ammuli ning mõtsin, mida kurat ma inimestele siis söödan. Sest sushi lubadused tehti juba 3 nädalat tagasi ning kuni neljapäevani raiuti sama juttu pea iga päev. Ega sünnipäeva laps ei peaks ju ise miskit tegema?????
Lõppes sellega, et ma olin jälle pissed off nagu alati ja tahatsin juba mäelt kaugele põgeneda ning üksi kuskile huvitavasse kohta minna ja pidada rahulikku sünnat: me, myself and hot chocolate stiilis. Oh kuidas ma inimesi vahest ei salli :D
Lõpuks siis panin oma pea tööle ja lasin neil Brightist mõned asjad tuua, kuid koogi valmistasin ise juba neljapäev. Lõpuks siis tegin oma versiooni teistmoodi kartulisalatist ja mini feik pizzad. Toitu tuli kuhjani.
Päeva alustasin ma muidugi Black Diamondi koristusega :D mu lemmik koht ju ning muudkui laulsime Diamonds are forever :D. Sellele järgnes vara lõpetamine ning pessu minek peale lõunat. Ja siis hakkas kokkamine pihta: kartulid ahju, pizza taigen valmis. Naabrid jõudsid Brightist koju ja tõsisem kokkamine võis lõpuks alata. Muidugi nende valikud toidu osas olid jurad. Väitsin kohe, et tooge odavamad asjad aga oh ei...arve oli lõpuks ikka tore summa (pool mu tavalisest toidu eelarvest) ning tõid nad peaaegu mitte miskit.
Õhtu oli siiski tore. Süüa sai palju, nalja sai palju ning igasugu helbeid ning stringe lendles palju....kõike palju :D. Luis ja Moises tõid mulle kooki ning ahjukana toidu juurde. Samas saime ka teada, et hooaeg lõppeb nädal varem. Nu mis teha.
Pidu lõppes juba varakult. Nati koristasime tuba puhtamaks, naabrid tuttu ja Marili lasi jalga. Mis siis ikka, eks lobasin oma õdede ja emaga telefonis enne kui magama läksin. Järgmisel päeval sain kauaoodatud sushit ja muffeneid, kuid ega need miskit erilist ei olnud ning nende valmistamine oli juba omaette ooper.....sushi ettevalmistamine algas juba kella 3st ning süüa saime umbes 7 aeg. See ju sushi...siuh-siauh ja valma...
Mis teha inimestest saab kõrini. Kõik need piskud asjad nagu 2 tundi Simoni varem tõusmine, et hommikul dušši alla minna ja mu pea juures kose mühina tekitamine või tema komme mitte dušši võtta peale töötegemist. Või kõik need tühjad lubadused rääkimata muudest asjadest....ohhhh tahaks juba kodus olla, kuid veel mitu kuud reisimist ees ja kes teab, ehk tabab Nepalis valgustuse hetk ning vabanen oma üha enam tekkivatest negatiivsetest mõtetest ja tunnetest teiste vastu.....või saab must hoopis nunn hahaaa (vaevalt xD).
Ma olen siin mäel ainult ühe asja üle tänulik: mu mp3 :D mille saab alati mängima panna ja kõiki inimesi ignoorida. Ja ta on viimasel ajal ikka parajalt vatti saanud :D
RSS Feed