Teen siis lõpuks ka oma esimese sissekande :D
Juba pikalt sai plaanitud minekut kängurude, koaalade, krokode, kaheksajalgsete ja mürgimadude maale. Nüüd see siis käes: asjad pakitud, ametlikult töötu ja lennus.
Lennu pikkus kokku oma 40 tundi ja paar tundi veel peale kah, mis siis näeb ette Tallinn-Frankfurt-Abu Dhabi-Melbourne.

Nuh Tallinna Lennujaamas sai ilusti hüvasti jäetud me Familiaga ja asutud esimest lendu ootama.

Frankfurt: 2,5 tundi sõitu ja aknaalune koht. Küll olin selle üle õnnelik :D. Alustuseks hakati lennukit ülepiserdama, et vabaneda jääst lennuki tiibadel. Ümbritsesid mind suhteliselt lärmakad saksa mehed, kes väga heameelega kasutasid võimalust juua lennufirma kulul veini ja õlut. Mis ma siis tegin: kuulasin muusikat, vaatasin aknast välja ja sõin siis snäkki (sinepiga frikadellide moodi asjakesed koos saiakesega). Aknast paistvad tulukesed tundusid otsekui jõulukaunistused ja tulukeste vahele jäid tumedad metsad. Nuh mis õhtul muud ikka loodad näha kui pimedust ja tulukesi :D
Picture
Lennujaamas ise oli naljakas: astun siis lennukist välja ja tean, et pean minema terminal 2te. Kuna aega on alla 2 tunni otsustan parem küsida: lennujaama töötaja saadabki kohe terminal 2te viivate skybus'ide juurde. Nii ja nüüd vaja leida Etihadi putka, et saada oma lennupiletid (transiitlend). Järgnevalt suundun oma värava juurde ja enne pagasi kontrolli mees ütleb, et "Madam, tulge tagasi tunni aja pärast, alles siis pardale minek". Lähen siis istuma mujale ja vopaa avastan :D kella oleks võind rahus ju tunni tagasi keerata. Nosin seal oma banaane ja mandariine :P ning teha pole midagi, sest tasuta wifit pole. Vaieldamatult olid enamikud reisijad vanemapoolsed sakslased, kellel hiljem lennuajal oli koguaeg mingi häda ja vaja vilgutada pidevalt nuppu.

Picture
Abu Dhabi: lend kestis kuskil 6,5 tundi ja seal oli vähemalt E-Box ehk meediakeskus olemas, mida siis ka ohtralt kasutasin. Söök oli igati norm: kanasalat, kreekerid, saiake, lihakaste kartulitega. Hiljem oli magustoit soe õunabrülee (vist?) koos kohviga ja lõpetuseks veel pähklimaius snäkiks. Sain järjekordselt aknaaluse koha ja nagu näha on ka järgnev lend jälle aknaalune :D. Mu kõrval istus seekord mingi araab, kes hirm tõsine ja vaikne. Nii ma siis vaatasin öist taevast, ühe filmi ja tegin lauludest listi (domineeris Sarah Mclachlan) enne kui tuduma heitsin kõrvaklapid peas. Kokku magasin ehk 3 tundi kui sedagi (25 minutiste ärkamistega). Õine taevas oli fantast: Suur Vanker algul muudkui jälitas mind ja sellele järgnes ümmargune suur täiskuu koos siravate tähtedega. Araabi poole liikudes hakkasid huvitavad tulukesed maapinnalt paistma: punased, kirkad ja moodustasid justkui suure UFO maandusraja :D ning hiljem maapinnal olev tulukeste koloonia oli justkui emaplaadi soonekeste rodu :D.

Picture
Maandusime vahetult pärast fantast päikesetõusu. Ja oppaaaa: Saksa metsadest oli saanud hele liivamaa. Tõesti: seal kus meil tavaliselt aias rohi, oli neil ainult liiv, liiv ja veel liiva. Kuid ka paar palmi eksis ära :D
Siin ma nüüd istun Abu Dhabi Terminal 3s ja muudkui luurab ringi Etihadi mehike ja küsib "Kuhu sa lähed, istu siin". Nu hetkel jah istun, aga varsti vett otsima, kamoon mul 12 tundi aega, ega ma ju siis ei saa istuda, istuda ja istuda ainult. Imelik mees, ei saa isegi tualetti minna ilma et küsiks...
Ja nüüd mõistatus teile: Miks araabia mehed oma jalgu aind kõigutavad. Frankfurtis nägin üht sellist, kes istus ristijalu ja muudkui vehkis üles-alla-üles-alla. Hiljem araab, kes mul seal kõrval istus muudkui väristas põlvi kokku-lahku-kokku-lahku. Ainult siis lõpetas kui aevastas või tukastas nati. Aga nii närvidele käis see väristamine.