Nii siis uues toas koos 6 türdukuga. Uskuge, plikad võivad olal ikka väga korratud, sellised prahihunnikud, et hoia aind peast kinni ja imesta. Näiteks on neil südamerahuga läpaka laadijadki kraanikausi äärel - nii kerge on kellelgi rikkuda nii see tehnika kui ka ise särtsu saada, sest enamasti juhtmest neid asju keegi välja ei tõmba. 3 plixi juba lahkus ja kaks tuli asemele, kes hetkel ka juba magavad oma väsimust välja. Magasin ka ise teisel öösel kohe pikalt, et reisiväsimusest vabaneda. Mis siis hetkel suurim mure: pesemine. Toas kraan olemas ja isegi dušši koht, aga mida teha ei saa ON SEAL PESTA. Nii siis peavad enamikud meist kasutama seda ühte dušši - see küll ebanormaale - järjekorras võid olla tunde (oleneb kas trehvad enne kui mõni teine avastab, et aeg pesta).
Tegin lõpuks ära siis ka oma panga, telefoni ja TFN numbri - ootan nende saabumist. Avastasin tõsiasja, et jah selle Wifi'ga on siin suured probleemid - isegi lubatud Mac'i oma on väga aeglane ja kallis kogu see asjandus. Homme alustan ka tööotsinguid, CV-kirjutamine ilma google abita on nati halvem kui arvasin :/. Küll saab hakkama...
Kaks päeva selline imelik tunne olnud, ei saanud nagu aru, et mis värk on. Eks ikka kerge koduigatsus - siin ümberringi ju aind võõrad ja Marili ainus keda tean. Lisaks ei ole vähemalt siinses hostelis küll väga sellist tüüpi inimesed, kellega mulle meeldiks väga suhelda. Aga eks see ole ju minus pigem kinni arvatavasti :D Hullult lärmavad uksetaga nüüdki - kuigi paar tükki siin magavad toas.
Selline naljakas seik kah, et istun siin ja mõtlen, et miks mu pea nagu nati valutab ühes kohast ja siis meenus: istusin ma pargis ja korraga potsatas miski asi mulle pähe: mingi suure pähklitaoline asjandus: pani kohe korraliku paugu kirja.

Melbourni Lennujaam: igati suur ja loogiline. Esmalt passi kontroll, see järel pead Immigratsiooniga rääkima - kontrollivad su viisa üle :D Siis saad oma pagasi ja sind suunatakse kontrolli (kui midagi lubamatud, vähegi kahtlasemat kaasas) või otse välja (kui juhuslik kontroll tehakse ja selgub, et valetasid, siis ootavad ees suured trahvid). Mind suunati edasi siis 5 väravasse, et spetsiaalse treenitusega koer saaks mind sniffida ja ma olin igati korras. Ühel lapsega emal võeti banaan ära - puuvili ikkagi. Seal oli ka üks kontrolli kutt, kes kohe "OO, te Eestist. Ma olen seal käinud, nii ilus maa." Ma siis kah vastu: "On jah ja mõnusalt lund ka hakanud vahelduva eduga sadama". Lennujaamast väljudes tekkis kohe järgnev probleem: kus asub mu Airbus Shuttle, pold kellestki seal kasu eriti, vaid pidin ikka omal jõul avastama koha. Sain ilusti bussile ja kohe ka hakkas 40 minutine sõit. Alguses ikka täitsa uskumatu, et ma olen nüüd teisel pool maakera, küngaste otsas tohutult maju ja kaugemalt paistis ka Melbourne oma tuledega. Marilii tuli mulle ilusti vastu ja saime rääkida kohe ja siis ma jõudsin oma majutusse Coffe House hostel, oma 120 aasta vanune maja. Inimesed paistsid päris pidutsevas tujus, õlled käes ja muudkui käisid juurde toomas. Kohe astus ka Jaapani kutt ligi, et kust te pärit, et ma pidavat väga paksult riides olema ja värviliselt kah (kollane pusa ja kirju sall :P). Aga teate mis, külm oli.

Ja siis hakkasid ka probleemid: neil ei olnud mu reserveeringust ühtegi jälgegi ja kohad olid kah mu ruumis täis, nii et lõppkokkuvõttes mul lausa vedas: Kuidas? Lihtne: sama hinna eest pandi mind 2he inimese tuppa (üksinda) ja homsest saan 8sse ruumi (10ne asemel). Nii et oma raha eest saan paremad ruumid kui loota võisin xD. 
Asjad ära pandud läksime süüa otsima, et saaks randa sööma minna. Toidu koht, kuhu pidimie minema oli kinni ja nii siis läksime tava poodi. Aga nagu ikka hakkas jubedalt vihma sadama. Nii et kiirustasin oma asjadega tagasi ja jätsin Mariliga hüvasti ja läksin oma suurde tuppa. Asjad panin kuivama, teleka mängima (mingi komöödiasariade kanal), et valgust saada, sest suur tuli vilgub häirivalt. Homsest siis asju ajama :D Aeg magada ;D

Istun siin ja olelen. Peaks vist varsti sööma minema. Igal juhul sain mehe eest põgenema ja teise kohta istuma ja poode uurima ning mmm nägin ka söögikohti :D Poode on siin üsna palju ja enamus firmakad loomulikult, kuid võid ka suurtes pakkides komme osta ja isegi apteegikaubad olemas. Ja üks uhke uus Porsche seisab keset poodide ala ja ootab imetlust.  Inimesed enamikud tukuvad ja lapsed nüüdseks karjumise lõpetand. Palvuse tunnilgi lasti kõlaritest järsku loitsivat naisehäälset palvust :D aga samas palvemaja suht mu läheduses siin.

Aga jah vaja uurida kuhu lõpuks lennukisse minema, kuigi sinna veel mitmed head tunnid aega :D

Teen siis lõpuks ka oma esimese sissekande :D
Juba pikalt sai plaanitud minekut kängurude, koaalade, krokode, kaheksajalgsete ja mürgimadude maale. Nüüd see siis käes: asjad pakitud, ametlikult töötu ja lennus.
Lennu pikkus kokku oma 40 tundi ja paar tundi veel peale kah, mis siis näeb ette Tallinn-Frankfurt-Abu Dhabi-Melbourne.

Nuh Tallinna Lennujaamas sai ilusti hüvasti jäetud me Familiaga ja asutud esimest lendu ootama.

Frankfurt: 2,5 tundi sõitu ja aknaalune koht. Küll olin selle üle õnnelik :D. Alustuseks hakati lennukit ülepiserdama, et vabaneda jääst lennuki tiibadel. Ümbritsesid mind suhteliselt lärmakad saksa mehed, kes väga heameelega kasutasid võimalust juua lennufirma kulul veini ja õlut. Mis ma siis tegin: kuulasin muusikat, vaatasin aknast välja ja sõin siis snäkki (sinepiga frikadellide moodi asjakesed koos saiakesega). Aknast paistvad tulukesed tundusid otsekui jõulukaunistused ja tulukeste vahele jäid tumedad metsad. Nuh mis õhtul muud ikka loodad näha kui pimedust ja tulukesi :D

Lennujaamas ise oli naljakas: astun siis lennukist välja ja tean, et pean minema terminal 2te. Kuna aega on alla 2 tunni otsustan parem küsida: lennujaama töötaja saadabki kohe terminal 2te viivate skybus'ide juurde. Nii ja nüüd vaja leida Etihadi putka, et saada oma lennupiletid (transiitlend). Järgnevalt suundun oma värava juurde ja enne pagasi kontrolli mees ütleb, et "Madam, tulge tagasi tunni aja pärast, alles siis pardale minek". Lähen siis istuma mujale ja vopaa avastan :D kella oleks võind rahus ju tunni tagasi keerata. Nosin seal oma banaane ja mandariine :P ning teha pole midagi, sest tasuta wifit pole. Vaieldamatult olid enamikud reisijad vanemapoolsed sakslased, kellel hiljem lennuajal oli koguaeg mingi häda ja vaja vilgutada pidevalt nuppu.

Abu Dhabi: lend kestis kuskil 6,5 tundi ja seal oli vähemalt E-Box ehk meediakeskus olemas, mida siis ka ohtralt kasutasin. Söök oli igati norm: kanasalat, kreekerid, saiake, lihakaste kartulitega. Hiljem oli magustoit soe õunabrülee (vist?) koos kohviga ja lõpetuseks veel pähklimaius snäkiks. Sain järjekordselt aknaaluse koha ja nagu näha on ka järgnev lend jälle aknaalune :D. Mu kõrval istus seekord mingi araab, kes hirm tõsine ja vaikne. Nii ma siis vaatasin öist taevast, ühe filmi ja tegin lauludest listi (domineeris Sarah Mclachlan) enne kui tuduma heitsin kõrvaklapid peas. Kokku magasin ehk 3 tundi kui sedagi (25 minutiste ärkamistega). Õine taevas oli fantast: Suur Vanker algul muudkui jälitas mind ja sellele järgnes ümmargune suur täiskuu koos siravate tähtedega. Araabi poole liikudes hakkasid huvitavad tulukesed maapinnalt paistma: punased, kirkad ja moodustasid justkui suure UFO maandusraja :D ning hiljem maapinnal olev tulukeste koloonia oli justkui emaplaadi soonekeste rodu :D.

Maandusime vahetult pärast fantast päikesetõusu. Ja oppaaaa: Saksa metsadest oli saanud hele liivamaa. Tõesti: seal kus meil tavaliselt aias rohi, oli neil ainult liiv, liiv ja veel liiva. Kuid ka paar palmi eksis ära :D
Siin ma nüüd istun Abu Dhabi Terminal 3s ja muudkui luurab ringi Etihadi mehike ja küsib "Kuhu sa lähed, istu siin". Nu hetkel jah istun, aga varsti vett otsima, kamoon mul 12 tundi aega, ega ma ju siis ei saa istuda, istuda ja istuda ainult. Imelik mees, ei saa isegi tualetti minna ilma et küsiks...
Ja nüüd mõistatus teile: Miks araabia mehed oma jalgu aind kõigutavad. Frankfurtis nägin üht sellist, kes istus ristijalu ja muudkui vehkis üles-alla-üles-alla. Hiljem araab, kes mul seal kõrval istus muudkui väristas põlvi kokku-lahku-kokku-lahku. Ainult siis lõpetas kui aevastas või tukastas nati. Aga nii närvidele käis see väristamine.