Meie tüüpiline farmipäev kujutas kella 5:30nest ärkamist. Hommikul puder ja riidesse panek, ratta selga hüpe ning väntamine 3x(mäest üles-ja-alla), töötamine (nii kuis maasikaid oli või kuidas lõikama pidime), kodu sõit 3x(mäest üles-ja-alla), dušs, lõunasöök, lõunauinak või raamatute lugemine, õhtusöök, telekas ja juba 9st uneaeg. Kas pole mitte unistuse töö!!!!!!!
Väikest vaheldust tõid mõned üksikud ilusad ilmad kui saime uinakut teha päikse käes. Lisaks oli tüüpiline, et peaaegu iga nädal tegi Greg meile ühe nö. koduseroa Lee'ga. Esimene nädal näiteks oli grillitud köögiviljad ja sealiha ning magustoiduks jäätis šhokolaadi koogiga. Üldiselt olid neil väga levinud magustoidu juurde jäätis...pannkookidega, kookidega või jäätis üksi marjakastmega. Ja ahjaa..pidime ka ükskord tegema vasturoa ehk midagi Eestimaist. Eksm me siis tegime mu porganisalati, kotletid, kartul koos jahukastmega ning kõige tipuks oli Ricota-kohupiima-marjakook. Üli-ülimaitsev :D
Lisaks armastas Greg ka teha rummi, mis tal siis pidevalt seal tegemisel oli ja peab tunnistama, et see oli tõesti hea ja mõnus. Meie kui Mariliga "suured joodikud" tarbisime seda vähe. Kuid tõesti ühel päeval, kui Greg istus baarileti taga oma 2he pojaga, ja küsis, et plikad kas juua tahate (kell 12st päeval) vastasime jah, sest see oli meie farmi aja kõige hullem mudamaadlus päev maasukäruga: me olime peast jalatallani läbiligunenud ja mudased. Nii et rumm limonaadiga oli nagu loodud....
Peale seda kuulsat päeva olid ka meie 4 prantslast kadunud ning välja ilmus Jimmy koos Jordaniga (ehk meie Lars-Nils). Miks Lars-Nils: nimelt ei rääkinud see inglise poiss pea midagi ja me arvasime, et tegu rootslasega ning näost meenutas ta meile Larsi või Nilsi. Hiljem selgus, et meie farmiemme Sharon arvas viimse päevani, et Jortsiku nimi on David. 
Jimmy uueks nimeks sai pimp, sest tema orgunnis aina rohkem juurde koreakaid, hiinakaid ja jaapanlasi ehk ühise nimega jambokad. Nii et aina enam kuulsime aasiast pärit räpplugusid ning mõni kandis ka õlekübarat: täitsa riisipõllul töötamise tunne saabus ja nii olimegi "uues riigis". Jimmy ja Jordan jäid aga üha aeglasemaks ning isegi meie ei saanud enam Mariliga aru kuis saab keegi niiiiii aeglane olla.



Leave a Reply.