Cabooltures kohtasime siis "maasika" Sue'd, kes organiseeris meile töö ja võttis ka 100doltsise bondi, et tagada, et me ikka jääme hooaja lõpuni. Nu päris sellist plaani meil ei olnud, aga lubaduse andsime ikka. Peale lepingut saabus meie juurde Lee. Nimelt Lee ja Greg on see paarike, kelle juurde meid elama pandi. Lee sõitis autoga umbes 15minutit ja nii maabusime Wamurani. Seal saime seletuse, mida me teha tohime ja mida ei tohiks ja olge veega kokkuhoidlikud jne. Tutvusime ka nende kolme miniatuurse koeraga: Pip, Molly ja Sqizzy. Nimelt on Lee loomaarst ja Greg oli kodune, kuid kunagi töötas lennujaamas tuvakontrollide peal. Peale kõiki seletusi saime minna oma uude kodu ehk siis garaažist oli osa muudetud eluasemeks. Tuba ja köök olid ühes ning sisaldasid järgnevat: 2te narivoodit, pisike-pisike kummut 3 sahtliga, söögilaud (3kohaga ja 3tooliga), tavaline laud (selle peal 2auguline pliit), külmkapp, mikrokas, riiul kuivaineteks, kraanikauss (pluss kapp nõudeks ja kapp terariistadeks, rätikuteks) ning loomulikult telekas. Lisaks oli veel olemas wc-dušši ruum. Ehk siis suhteliselt pisike koht, aga käib küll. Lubati saata meile juurde veel paar elanikku, aga need tulid hiljem hoopis teise kandi pealt :D
Mis siis ikka - järgmisel hommikul pidime olema valmis kella kuueks ja panime 2ks jalgratast autokasti ja Lee näitas meile teed farmi. Ilm oli suhteliselt vihamle kiskuv. Saime siis teada, et meie farm asub kuskil 3km kaugusel ja väljakutse, et peame minema tööle rattaga ja tagasi kah, tundus algul huvitav, ajajooksul küll tüütu, aga andis meile kohustusliku trenni järgnevateks kuudeks. Igal juhul oli väljas suhteliselt külm ja shedis ehk maasika küünis siis põles tuluke. Kohtusime oma ülemjuhatajat Tom'i ja tema abilist Cam'i (Cameron). Anti siis meile kätte maasikakast ja spets haarats, millega said seda käes tassida. Ütleme ausalt: suht julm tundus see asi. Muudkui kummarda ja korja ning ole veel seejuures kiire. Eks Cam ja Tom näitasid aind korra kuis noppida ja siis nuh, eks lase käia. Ma ei mäleta kui aeglased või kiired me tundusime, kuid juba esimeseks päevaks oli meil kopp ees ja mõte, et peame olema seal septembri lõpuni oli kohutav. Peale meie olid seal tööl veel üks Ozi naine ehk nö. farmi emme, prantslane, 2 Koreast pärit neiut, 2 iirlast, üks Uruguaist pärit kutt Santiago (siiani mu meelest kõüige eksootilisemalt maalt pärit inimene) ning hiljem lisandus veel 4 prantslast. Järgmisel päeval pidime siis korjamise asemel taimi lõikama (1,5h) ja eks me proovisime teistega sammu pidada ja see suht õnnestus. Aga olgem ausad tagumik ülal koguaeg on suhteliselt jama. Ning siis selgus, et 2 järgnevat päeva on vaba vihma pärast. Kolmandal päeval saime aga teada, et Jugoslaavlaset omanik oli helistanud Sue'le ja see omakorda Gregile, et teatada, et me oleme ikka aeglased ja kui kiiremaks ei lähe, siis oleme vallandatud. Eks see oli kerge šhokk hommikusöögi juurde ning nagu Marili ütles: järgmisel tööpäeval oli ikka jube küll, sest käe ju võttis kohe värisema selline uudis. Eks me panime oma turbo sisse ning läbi nutu ainult korjasime.....
Ei aidanud selle vastu miski ja olgem ausad: isegi mul tekkis paar korda hullem nutumaik, sest esimene kuu oli jube - kord korjasime, kord lõikasime, maasusid aga oli vähe ja see pidev vihm/sopp tegi korjamise raskeks eriti veel siis kui saime omale trolly'd ehk maasukärud (istud sinna peale ja muudkui lükkad jalgadega ning korjad maasusid).Maasukärud olid pidevalt mudas kinni ja sa olid füüsiliselt nii väsinud, et mõte jalgrattaga koju minekust oli tülgastav....ainus, mis meid natukegi motiveeris, oli mõte, et meil on vaja 88 farmi päeva 2aasta viisaks ning preemiaks saab Bali.....
Mis siis ikka - järgmisel hommikul pidime olema valmis kella kuueks ja panime 2ks jalgratast autokasti ja Lee näitas meile teed farmi. Ilm oli suhteliselt vihamle kiskuv. Saime siis teada, et meie farm asub kuskil 3km kaugusel ja väljakutse, et peame minema tööle rattaga ja tagasi kah, tundus algul huvitav, ajajooksul küll tüütu, aga andis meile kohustusliku trenni järgnevateks kuudeks. Igal juhul oli väljas suhteliselt külm ja shedis ehk maasika küünis siis põles tuluke. Kohtusime oma ülemjuhatajat Tom'i ja tema abilist Cam'i (Cameron). Anti siis meile kätte maasikakast ja spets haarats, millega said seda käes tassida. Ütleme ausalt: suht julm tundus see asi. Muudkui kummarda ja korja ning ole veel seejuures kiire. Eks Cam ja Tom näitasid aind korra kuis noppida ja siis nuh, eks lase käia. Ma ei mäleta kui aeglased või kiired me tundusime, kuid juba esimeseks päevaks oli meil kopp ees ja mõte, et peame olema seal septembri lõpuni oli kohutav. Peale meie olid seal tööl veel üks Ozi naine ehk nö. farmi emme, prantslane, 2 Koreast pärit neiut, 2 iirlast, üks Uruguaist pärit kutt Santiago (siiani mu meelest kõüige eksootilisemalt maalt pärit inimene) ning hiljem lisandus veel 4 prantslast. Järgmisel päeval pidime siis korjamise asemel taimi lõikama (1,5h) ja eks me proovisime teistega sammu pidada ja see suht õnnestus. Aga olgem ausad tagumik ülal koguaeg on suhteliselt jama. Ning siis selgus, et 2 järgnevat päeva on vaba vihma pärast. Kolmandal päeval saime aga teada, et Jugoslaavlaset omanik oli helistanud Sue'le ja see omakorda Gregile, et teatada, et me oleme ikka aeglased ja kui kiiremaks ei lähe, siis oleme vallandatud. Eks see oli kerge šhokk hommikusöögi juurde ning nagu Marili ütles: järgmisel tööpäeval oli ikka jube küll, sest käe ju võttis kohe värisema selline uudis. Eks me panime oma turbo sisse ning läbi nutu ainult korjasime.....
Ei aidanud selle vastu miski ja olgem ausad: isegi mul tekkis paar korda hullem nutumaik, sest esimene kuu oli jube - kord korjasime, kord lõikasime, maasusid aga oli vähe ja see pidev vihm/sopp tegi korjamise raskeks eriti veel siis kui saime omale trolly'd ehk maasukärud (istud sinna peale ja muudkui lükkad jalgadega ning korjad maasusid).Maasukärud olid pidevalt mudas kinni ja sa olid füüsiliselt nii väsinud, et mõte jalgrattaga koju minekust oli tülgastav....ainus, mis meid natukegi motiveeris, oli mõte, et meil on vaja 88 farmi päeva 2aasta viisaks ning preemiaks saab Bali.....
RSS Feed