Wayan tuli meile hommikul vara järgi ning me kõik suundusime Denpasari viisa kontorisse, et teha mulle viisa pikendust üheks kuuks. Kui ma oleks lasknud seda teha mõnes Kutas viibiva agendi juures, siis oleks hind olnud umbes kolmekordne. Nii siis otsustasin ise pikendada.
Kontoris võeti pass käest ja et tagasi saad koos viisaga. Kergelt hirmutav ikka oli see mõte. Viisa võttsi aega 8 päeva, 7 päeva pärast pidin minema maksma ja 8ndal sain kätte. Nii siis otsustasingi Liisiga hängida Ubudis ja seejärel minna uuesti Gilidele.
Sõit Ubudisse võis alata. Enne seda tegime aga peatuse Ayungi jäe juures, kust läksime raftingu tripile paariks tunniks. Meile anti aer, kiiver ja vest ning 15minutiline tatsamine mööda treppe jõeni võis alata.
Kontoris võeti pass käest ja et tagasi saad koos viisaga. Kergelt hirmutav ikka oli see mõte. Viisa võttsi aega 8 päeva, 7 päeva pärast pidin minema maksma ja 8ndal sain kätte. Nii siis otsustasingi Liisiga hängida Ubudis ja seejärel minna uuesti Gilidele.
Sõit Ubudisse võis alata. Enne seda tegime aga peatuse Ayungi jäe juures, kust läksime raftingu tripile paariks tunniks. Meile anti aer, kiiver ja vest ning 15minutiline tatsamine mööda treppe jõeni võis alata.
Terve sõit kestis kokku 10km. Selle jõe raftingu giid tundub mulle siiani parima ametina maailmas. Päike paistab, vesi on soe ja vaated lihtsalt meeli ülendavad :D. Nägime kõrgeid kaljusid, kivisse raiutud lugu printsessi ja sultani armastusest ning väga lahedat 5 tärni resorti. Bali tundus tõeliselt maagilise kohana mitte järjekordse turismi magnetina. Sina ja loodus, mida veel tahta :D
Ahjaa...peale 5km tegime pausi, kus saime hüpata vette ja vooluga kaasa keerelda nati maad edasi. Me olime nagu pisikesed lapsed muudkui hulpsti vette ja lasime paar wiiiiii'd lendu :D.
Reisi lõpus ootas meid mõnus Balile omane toidulaud. Mille järel jälle autosse ja sõit Ubudisse (Arsasse) võis alata :D
Õhtu veetsime netis ja aitasime Marilil koostada kirja immigratsiooni ametnime jaoks.
RSS Feed