Järgmisel hommikul (18.10) pakkisime asjad ja alustasime Wayaniga sõitu Kutasse. Kuid otsustasime, et vaatamata väga turistilikule lähenemisele tahame me siiski saada ennustust Ketut Liyeri juurest. Kes ei tea, siis tegu sama mehega, keda mainiti "Eat, Pary, Love's". Mida ta siis mulle ennustas.

Tundub uskumatult hea eks ole? Olekski OK, aga Marili ja Liisi ennustus oli peaaegu sõna-sõnalt sama. kirjutamise osa oli natuke erinev, kuid siiski mainis ta midagi natuke plikadele. Mis siis ikka vähemalt sain linnukese kirja....jesssss.

Õdede taaskohtumine oli suhteliselt emotsionaalne. Palju, palju lobisemist :D
Aga nuh lõpuks saime minema ja tegime jalutuskäigu linna peale. Esma pilgul tundus päris suur ja vaatasime natuke ringi ka poodides ning turul. Otsisime ka uue öökoha järgmiseks päevaks ning lõpuks jalutasime riisipõldude vahelt koju. Põld säras päris jaanimardikatest. Vot see oli maagiline. Me ei olnud kindlad, kas oleme eksinud või ei, kuid leidsime siiski oma tee üles ning tund hiljem olime juba basseinis ennast jahutamas.
Hommikul kolisime välja ning läksime uude kohta ARSA homestaysse. Algul kolisime nati netis ja siis liikusime Monkey Forestisse. Palju ahve, väga palju ahve.

Hiljem pidasime plaane, et mida me Ubudis veel kavatseme teha. Plikad jäid õhtul koju, sest olid vässu. Natuke sadad vihma ja lõi välku, kuid mul oli kamakas. Võtsin oma musa ning tegin linnas tiiru. Ei tahtnud niisama hostelis aega veeta. 
Järgmine päev ootas meid ees midagi huvitavat: KOKAKLASS. Kõigepealt viidi meid turule, et tutvutada tüüpilisi koostisained ning seejärel suunati riisipõllule ning seletati nii niisutussüsteemi kui ka kogu riisi kasvatamis protsessi.  Kokaklassi kohas tutvustati meile kookoseõli saamist ning kohvi röstimist. Seejärel tutvustati lille annetuskorvikeste tegemist. Mind aitas äärmiselt armas vana Bali naine. saime tervituseks enne asjajuurde asumist kakaod ning taignas valminud banaane. Nüüd siis kokkamine ise :D

Kokkamine oli pigem asjade lõikamine ja segamine. Minu puhul ka pidev fotokaga ringi tuuseldamine. valmistasime põhipasta (maitseainete segu, mis enamike Bali toitude sisse pannakse), pähklikastet, Gado-gadot, kana kookoses, kala satayd (kala vardas) plus kala banaanilehes. Magustoiduks olid palmisuhkrus keedetud banaanid. Peale meie võttis sellest klassist osa veel üks Austraaliast pärit naine, kes pidas Balil oma pulmaaastapäeva. 
Järgmisel päeval ehkl 15ndal ärkasime vara. Läksime väiksele põhja-Bali tuurile. Seekord oli meie autojuhiks Wayan, keda Liis teadis juba oma esimesest õhtust ja info oli saanud oma sõbra käest. Igati aus taksojuht, mitte nagu varem mainitud vene maffia mees.
Esimene peatus oli Luwata kohvi demonstratsioon (miskid kasslasedsituvad selle välja!!!???!!!). Seal proovisime erinevaid jooke, kuid seda põhi asja siiski mitte, kuna oli kallis. Väidetavalt pidi see olema siiski väga hea. Saime sealt ka poolvalmis kakao, mida kordamööda lutsisime. Kakod ei meenutanud maitselt, kuid oli siiski väga maitsev. Wayan ostis meile ka söömiseks jackfruiti. Seda nosides sõitsime Jatiluwihi riisipõllule, mis tõesti vapustav vaatepilt.
Järgnevaks peatuseks sai tempel koos 3ik järvedega. Meie jätsime Mariliga templi vahele ning nautisime taksojuhtidega tasuta kohvi. Enne kose juurde minekut läksime kallisse restorani lõunale. Kirjusime Wayani selle pärast, kuid ega seal väga paremat kah vist valida ei olnud. Kosk ise oli lahe. Kaamera sai pritsmetest niiskeks, kuid kuivas varsti kohe ka ära. Tee kose juurde oli täis nelgi lõhna. Nägime kuis üks mees neid ka püüdis puuotsast. 
Järgnes suplus Banjari kuumaveeallikates. Mõnus oli tunda, kuidas draakonite suust mõnusa survega vesi mööda su selga alla libiseb. Proovisime kõik kolm basseini järgi enne kui riidesse panime ja asusime teele Lovina randa, mis tuntud oma musta liiva ja delfiinide poolest. Jalutasime rannas kuni Wayan viis Hollandi plika ühte majutusasutusse. Kell kuus oli start tagasi Ubudisse. Pool üheksa olime tagasi ning suundusime kohe sööma. Proovisin uuesti ära musta riisipudingi, mis oli seekord nii mõnus kreemijas ja hästi oli tunda ka kookose maitset. Otsustasime minna kuskile elavat muusikat kuulama. Valisime idamaalise hõnguga baari, kust edasi suundusime regeliku teemaga klubi-resto-baari moodi kohta. tantsisime seal poole kolmeni.
Hommikul tõusime ja suundusime hoopiski joogaklassi, mida andis Kanadast pärit naine. minu jaoks miskit uut ning valisin poosidest ka kaks oma lemmikut: sõdalase poos ja küürutav koer. Oleks nati tahtnud intensiivsemat joogat, kuid Taksu Spa kompleks oli väga äge. Plikad läksid hiljem massaazi ning ma jalutama ning hiljem istusin maha, et nati keha kinnitada ning kookosekooki nautida.