02.10.2012 algas meie esimene päev Padang Bail. Tegemist oli suhteliselt lebo päevaga. Lamasime rannas ja jalutasime nati linna peal ringi. Rannas tüüdati meid pidevalt jutuga, kas me soovime massaaži, kookost, sari või päikseprille. Me ei soovinud midagi ja kergelt tüütav oli :D Lainetes suutsin ma koralli puruga jala katki tõmmata, pean ütlema, et armid siiani veel sellest alles. Lainetes ujumine oli suht jube, rullusid ikka kokku ja korra oli tunne, et kas ma ikka jõuan õigel ajal tõusta pinnale ja väheke õhku saada. Minu kummardus loodusele, ära kunagi alahinda mere võimsust.
Tegime mõned kohustuslikud pildid ning õhtust läksime sööma mõnusasse Cafe Papa Johni. Esimesena võtsime kohe värskendava puuvilja smuuti, mille kõrvale tuli majaroog(riis, pratud köögiviljad kanaga). Tõeliselt maitsev :D
Teine päev kujunes suht sarnaseks ja ainus mis mu meeles mõlkus oli mõte "Rikutud paradiis". Tõesti ilus koht, kuid prügi on ikka ülemõistuse palju ja see pidev kõige pakkumine ja hinna üle kemplemine viskas mu põhjamaa verel esimese päevaga juba üle.
Kaks järgmist päeva olid jälle samas vaimus.Kolmandal õhtul siiski juhtus miskit kohutavat. Läksime Buddha Bari ning tellisin banaani daquiri, mille seest leidsin kiletüki ja ülkeüldse on see kohutavaim asi, mida kunagi olen joonud. Mari oma ei olnud üleüldse parem. Kohutav :D
Marili suutis tutvust sobitada ka kohaliku Kapteniga, kes ütles, et teeb meile soodsad piletid Gili saartele. Hahaa, hiljem selgus, et pole ta miski kapten, vaid tavaline abiline :D. Otsustasime, et nii see asi jätkuda ei saa, vaid aeg teha mingeid muudatusi oma senises kavas. Nii siis otsustasime ühe tripi kasuks. Kaua me ikka seda randa naudime, aeg Bali avastada.
Tegime mõned kohustuslikud pildid ning õhtust läksime sööma mõnusasse Cafe Papa Johni. Esimesena võtsime kohe värskendava puuvilja smuuti, mille kõrvale tuli majaroog(riis, pratud köögiviljad kanaga). Tõeliselt maitsev :D
Teine päev kujunes suht sarnaseks ja ainus mis mu meeles mõlkus oli mõte "Rikutud paradiis". Tõesti ilus koht, kuid prügi on ikka ülemõistuse palju ja see pidev kõige pakkumine ja hinna üle kemplemine viskas mu põhjamaa verel esimese päevaga juba üle.
Kaks järgmist päeva olid jälle samas vaimus.Kolmandal õhtul siiski juhtus miskit kohutavat. Läksime Buddha Bari ning tellisin banaani daquiri, mille seest leidsin kiletüki ja ülkeüldse on see kohutavaim asi, mida kunagi olen joonud. Mari oma ei olnud üleüldse parem. Kohutav :D
Marili suutis tutvust sobitada ka kohaliku Kapteniga, kes ütles, et teeb meile soodsad piletid Gili saartele. Hahaa, hiljem selgus, et pole ta miski kapten, vaid tavaline abiline :D. Otsustasime, et nii see asi jätkuda ei saa, vaid aeg teha mingeid muudatusi oma senises kavas. Nii siis otsustasime ühe tripi kasuks. Kaua me ikka seda randa naudime, aeg Bali avastada.
RSS Feed