Maandusin pisikesse lennujaama ja otsisin meest sildiga :D Leitud ja kott kah saabus 10minutit keereldes mu käe ulatusse.
Seejärel istusin suurde bussi ja hakkasin kerget hirmu tundma. Nimelt täitus buss pilgeni inimesi täis ja kõik suundusid Airliele. Kas ma tegin saatusliku vea, et ei pannud omale öömaja kinni???!!???
Igal juhul saabusin lõunapaiku, peale tunnist sõitu kuskil põldude ja kaugusest paistvate mägede vahelt, Airlie Beachile. Nägin ka vett sillerdamas. Ootasin juba põnevusega paradiisi uurimist. Aga esmalt tuli leida öömaja.
Nii siis astusin bussi pealt maha ja läksin kohe kõrval asuvasse turismi punkti ja enam vähem ütsin, et Jou kus päkkerite hostelid asuvad :D. Nu ega ma tegelt nii ei räägi ju, aga mõte sama :P.
Suunati mind üle tee ja anti kaart erinevate punktidega kätte. Mis oli aga probleem, ja mis selleks ka jäi, oli ehitustööd. Nimelt otsustati, et see on see aasta kus remonditakse ja teed tehakse ümber jne. Uskuge mind ehitus ajas mind kogu seal veedetud aja jooksul hulluks. Igal juhul hakkasin esimesest päkkeri kohast sisse-välja jalutama, sest nii mõnigi koht oli inimestest pungil ja vabu voodeid ei olnud. Lõpuks Nomadis öeldi, et neil just üks tühistas oma bookingu, nii et kui tahan koht minu. Võtsin pakkumise vastu, sest olgem aus: ilma oli väga palav ja tassida suurt seljakotti ringi sellises kuumuses nagu tola ei olnud küll mu päevakavas.
Nii siis panin asjad tuppa ja läksin ülejäänud hosteleid tsekkama. Mul oli ju vaja leida mõni odavam koht pikemaks ajaks. Nu suht seal kõrval oli üks koht, 17doltsi öö ja tüdrukute tuba. Järgneval kuul sai see mu elukohaks. Ainus probleem: yuba asus suht baari kõrval, mis tähendas, et enne kella 1-te öörahu ei saanud.
Pelae seda läksin natuke ringivaatama ning randa otsima. Natukene peale jalutust avastasin, et Airlie ongi suht üks peatänav, kus baarid, ööklubid, söögikohad ja mõned poed. Kus on aga rand? Lõpuks nägin mõnda liivaribaga kohta kah. Liiv ei olnud eriti kutsuv ja silt ütles, et me ei soovita ujuda pisikeste millimallikate pärast. Nu väühemalt oli Airliel olemas Laguun ehk suur ühiskasutatav välisbassein. Pean tunnistama, et ma ei käinud seal kordagi ujumas. Paradiis ei tundunud enam ühtigi nii kutsuv. Tekkis ainult üks küsimus: kas see ongi kõik? ja kas ma veedan siin vähemalt järgnevad kolm kuud?
Seejärel istusin suurde bussi ja hakkasin kerget hirmu tundma. Nimelt täitus buss pilgeni inimesi täis ja kõik suundusid Airliele. Kas ma tegin saatusliku vea, et ei pannud omale öömaja kinni???!!???
Igal juhul saabusin lõunapaiku, peale tunnist sõitu kuskil põldude ja kaugusest paistvate mägede vahelt, Airlie Beachile. Nägin ka vett sillerdamas. Ootasin juba põnevusega paradiisi uurimist. Aga esmalt tuli leida öömaja.
Nii siis astusin bussi pealt maha ja läksin kohe kõrval asuvasse turismi punkti ja enam vähem ütsin, et Jou kus päkkerite hostelid asuvad :D. Nu ega ma tegelt nii ei räägi ju, aga mõte sama :P.
Suunati mind üle tee ja anti kaart erinevate punktidega kätte. Mis oli aga probleem, ja mis selleks ka jäi, oli ehitustööd. Nimelt otsustati, et see on see aasta kus remonditakse ja teed tehakse ümber jne. Uskuge mind ehitus ajas mind kogu seal veedetud aja jooksul hulluks. Igal juhul hakkasin esimesest päkkeri kohast sisse-välja jalutama, sest nii mõnigi koht oli inimestest pungil ja vabu voodeid ei olnud. Lõpuks Nomadis öeldi, et neil just üks tühistas oma bookingu, nii et kui tahan koht minu. Võtsin pakkumise vastu, sest olgem aus: ilma oli väga palav ja tassida suurt seljakotti ringi sellises kuumuses nagu tola ei olnud küll mu päevakavas.
Nii siis panin asjad tuppa ja läksin ülejäänud hosteleid tsekkama. Mul oli ju vaja leida mõni odavam koht pikemaks ajaks. Nu suht seal kõrval oli üks koht, 17doltsi öö ja tüdrukute tuba. Järgneval kuul sai see mu elukohaks. Ainus probleem: yuba asus suht baari kõrval, mis tähendas, et enne kella 1-te öörahu ei saanud.
Pelae seda läksin natuke ringivaatama ning randa otsima. Natukene peale jalutust avastasin, et Airlie ongi suht üks peatänav, kus baarid, ööklubid, söögikohad ja mõned poed. Kus on aga rand? Lõpuks nägin mõnda liivaribaga kohta kah. Liiv ei olnud eriti kutsuv ja silt ütles, et me ei soovita ujuda pisikeste millimallikate pärast. Nu väühemalt oli Airliel olemas Laguun ehk suur ühiskasutatav välisbassein. Pean tunnistama, et ma ei käinud seal kordagi ujumas. Paradiis ei tundunud enam ühtigi nii kutsuv. Tekkis ainult üks küsimus: kas see ongi kõik? ja kas ma veedan siin vähemalt järgnevad kolm kuud?
RSS Feed