13-21 november veetsin ma Brisbanes. See tähendas asjaajamisi, Ozimaaga uuesti harjumist ning kerget valmistumist eluks Airliel.
Balilt tagasijõudes veetsin natuke aega Sydney lennujaamas, kust pidin ümberistuma Brisbane lennule. Nagu ikka astusin Brissis rongilt maha ning suundusin Cloud 9ne, et saada omale öömaja. Tuttav tuba 13 ootas mind ning seekord oli seal näiteks miski Papua Uus Guineast pärit naismeeskond (midagi rahvastepalli moodi). Nu suurema osa ajast ma siiski lugesin, käisin söömas, šhoppamas, jalutamas ning loomulikult Southbankil.
Kolmandal päeval kohtasin ka oma onutütart Kätlinit, kes saabus Aussi oma päkkeri elu alustama.
Paar päeva olin aga peaaegu hostelisse aheldatud. Nimelt hakkas pihta 3päeva kestev äikesetorm ning viimasel päeval oli ka suurem kogus rahet platsis. Mäletan siiani kuidas olin oma narivoodis ja järsku käis suurem kärakas. Nimelt oli äike lausa hostelisse generaatorisse sisselöönud. Eriti jube oli see põhjusel, et mul tekkisid umbes samalajal kõrvaga probleemid. Paar päeva hiljem olin sunnitud minema arstile ning selgus tõsiasi, et mul oli tekkinud nö. ujujakõrv. Ehk siis Balilt kaasa toodud liiv ja vesi olid kuumusega põletiku tekitanud. Nädalane ravikuur võis alata.
Samal päeval sain ka oma seljakoti Ahmedilt kätte. Järgmisel päeval tegin kindlustuse, 2 a. viisa avalduse ja tõttasin ka rötgeni. Airlies sellist asja teha ei oleks saanud, nii et kõik oli vaja ju korda ajada. Lisaks ostsin oma piletid Airliesse ning ka shuttle busi pileti. Mis mind seal ees ootas oli mu jaoks tumemaa.
Igaljuhul 21sel istusin rongile ja sõitsin jälle lennujaama. Jetstariga ootas mind ees sõit Whitesundaysse (Proserpine lennujaama) ning sealt bussisõit Airlie Beachile. Mul ei olnud öömaja ega midagi broneeritud - suht õnnele lootmise hetk. Marili pidi Hamiltonile maanduma 22sel ning paar päeva hiljem Airliele jõudma, aga see oli nö. tuleviku asi :D
Balilt tagasijõudes veetsin natuke aega Sydney lennujaamas, kust pidin ümberistuma Brisbane lennule. Nagu ikka astusin Brissis rongilt maha ning suundusin Cloud 9ne, et saada omale öömaja. Tuttav tuba 13 ootas mind ning seekord oli seal näiteks miski Papua Uus Guineast pärit naismeeskond (midagi rahvastepalli moodi). Nu suurema osa ajast ma siiski lugesin, käisin söömas, šhoppamas, jalutamas ning loomulikult Southbankil.
Kolmandal päeval kohtasin ka oma onutütart Kätlinit, kes saabus Aussi oma päkkeri elu alustama.
Paar päeva olin aga peaaegu hostelisse aheldatud. Nimelt hakkas pihta 3päeva kestev äikesetorm ning viimasel päeval oli ka suurem kogus rahet platsis. Mäletan siiani kuidas olin oma narivoodis ja järsku käis suurem kärakas. Nimelt oli äike lausa hostelisse generaatorisse sisselöönud. Eriti jube oli see põhjusel, et mul tekkisid umbes samalajal kõrvaga probleemid. Paar päeva hiljem olin sunnitud minema arstile ning selgus tõsiasi, et mul oli tekkinud nö. ujujakõrv. Ehk siis Balilt kaasa toodud liiv ja vesi olid kuumusega põletiku tekitanud. Nädalane ravikuur võis alata.
Samal päeval sain ka oma seljakoti Ahmedilt kätte. Järgmisel päeval tegin kindlustuse, 2 a. viisa avalduse ja tõttasin ka rötgeni. Airlies sellist asja teha ei oleks saanud, nii et kõik oli vaja ju korda ajada. Lisaks ostsin oma piletid Airliesse ning ka shuttle busi pileti. Mis mind seal ees ootas oli mu jaoks tumemaa.
Igaljuhul 21sel istusin rongile ja sõitsin jälle lennujaama. Jetstariga ootas mind ees sõit Whitesundaysse (Proserpine lennujaama) ning sealt bussisõit Airlie Beachile. Mul ei olnud öömaja ega midagi broneeritud - suht õnnele lootmise hetk. Marili pidi Hamiltonile maanduma 22sel ning paar päeva hiljem Airliele jõudma, aga see oli nö. tuleviku asi :D
RSS Feed